Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel (1936); hirm töölisrahva diktatuuri ees; koloniaalvägede mäss Marokos ( juuli 1936). Vastaseis Natsionalistid Vabariiklased ü Falangistsid ü Lojalistid ü Mässulised Kommunistid, anarhistid, Francisco Franco omakaitseväelased, Suurmaaomanike ja tsentristid, naiste brigaadid. tsentraalse võimu Linnlaste ja tööliste toetus soovijate toetus
Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355). Sotsialistidele kuulub 140, UDF-ile 29. 14 Senat 331 senaatorit (aastaks 2010 tõuseb senaatorite arv 346-le) valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/2 koosseisust. Senatis kuulub UMP- le samuti enamus kohtadest (156). Järgnevad sotsialistid (97). Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel. 5 senaatorit ei kuulu ühessegi parteilisse rühmitusse. Täidesaatev võim Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 32 liiget ja see on parempoolsete parteide UMP ja UDF koalitsioon, UDF-i esindab küll vaid üks minister. Valitsusjuht on Dominique de Villepin (UMP). 15 Majandus
17.okt 1905 ilmus Peterburis tsaari manifest, millega anti rahvale kodanliku vabaduse ja kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Novembris asutas J. Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõhenenud Eesti sotsiaaldemokraadid moodustasid(osa neist) Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mille üks juhte oli Peeter Speek. VSDTP'sse jäänute tsentristide- juhtkujudeks olid sellal Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann. Sellisel äreval olukorral hakkasid baltisaksa rüütelkonnad otsima kompromisseivõimalusi eestlastega, kuid eestlased nõudsid rohkem, kui baltisaksad pakkuda suutsid. 27-29.nov toimus J.Tõnissoni eestvedamisel Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek. Kokku tuli umbes 800 inimest, vastupidiselt J.Tõnissoni plaanidele, valiti radikaalidest liikmete poolt koosoleku juhatajaks Jaan Teemant. Koosolek jagunes
osalemist avalikus elus, teades, et neil on täita oma roll. Opositsioon ei pea olema lojaalne valitsuse konkreetse poliitika suhtes, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. Mis võib juhtuda, kui ei tunta valimissüsteeme? Valimissüsteemil võib olla riigi poliitilisele elule väga suur mõju. Toon järgmised näited. Tsiili sündmused 1970. aastal oli Tsiilis kolm peamist presidendikandidaati. Sotsialist Salvador Allende võitis napilt tsentristide ja parempoolsete kandidaate ning sai presidendiks, kuigi tema poolt anti vaid 36,3% häältest. Tema valimisplatvorm kohustas teda ühiskonnas läbi viima ulatuslikke muudatusi. Et Allende toetuspind oli väike, said radikaalsete muudatuste katsed tugeva vastulöögi. Tsentristid osutusid niivõrd kõrvaletõrjutuks, et lõpuks otsustati 1973. aas tal toime panna sõjaväeline riigipööre, mille tagajärjel sai võimule Augusto Pinochet. Ajalugu oleks läinud Tsiilis
esindatus Riigikogus. Tarmuka ja aktiivse tegevusega saavad ehk hoopis neist suured tegijad Eesti poliitilisel maastikul. Elame, näeme. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? 8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10
Eesti poliitilisel maastikul. Elame, näeme! Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 8. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 10
sotsialistide rahvarindevalitsuse (IV) (ilma radikaalideta), mis püsis vaid mõne päeva (peaminister jälle Leon Blum). Sotsialistlik valitsusprogramm (mh kapitalimaks, tulumaksu tõstmine). Blum ei saanud piisavaid majanduslikke volitusi parlamendis ja pidi jälle taganema. Rahvarinde ajastu (1936-38) lõpp 08.04.1938. III. Kolmanda Vabariigi lõppaastad (1938-1940): Sisepoliitiline muutus: radikaalid vahetasid poolt ja moodustasid uue koalitsiooni parempoolsete (tsentristide) toetusel. Uus Daladier'i valitsus (1938a aprillist 1940a märtsini) on radikaalide ja parempoolsete valitsus, peaminister on radikaal. Permanentse majanduskriisi ületamiseks uus valitsus viis läbi seadused, mis tühistasid muuhulgas 40h töönädala (november 1938), taaskehtestati 48h töönädal. Valitsuspoliitikas toimus Rahvarinde eluideaalidest loobumine. Vasakpoole opositsioon pole sellega rahul: üldstreik (1938). Prantsusmaa selle
annaabi.ee 
