eurot, mis oli kõigist teistest erakondadest suurem. Ideoloogia Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt liberaalsele ideoloogiale, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt vastutab iga ühiskonna liige ise oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest, tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine. Paremtsentrismi iseloomustab suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Nad on oma ideoloogiast hoidnud kinni, mis kajastub nende tegudest, ütlemistest ja ajaloost. Nende üks suurim tegu toimus 1. jaanuaril 2000. aastal, kui nad kaotasid Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaksu ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt
piirkondadesse või välismaale /.../ Trotski aga viidi sunniviisiliselt Alma-Atasse Kasahstani, Moskvast 4000 kilomeetri kaugusele. Aasta hiljem, jaanuaris 1929, pagendati ta Türgisse, millega ta pääses vanglakaristusest, mis tema toetajaid tabas. Nõnda muutusid arreteerimised ja erivanglatesse poliitisolaatoritesse saatmised üha sagedasemaks, mida rakendati ka endise töölisopositsiooni või demokraatliku tsentrismi rühma liikmete puhul." 4 Poliitisolaatorite elutingimusi kirjeldab Jugoslaavia Kommunistliku Partei Poliitbüroo liige Ante Ciliga, kes oma tegevuse tõttu sinna mõisteti: ,,Toit on tavaline vaese muzik' i menüü: leib ja puder hommikul ja õhtul, aasta läbi. [...] Lisaks sellele saime lõunaks halvast kalast, konservist ja poolmädanenud lihast tehtud suppi. Sama suppi kuid ilma liha ja kalata anti õhtusöögiks. [..
Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Eristada saab ka vasak- ja paremtsentrit. Kui vasaktsentrit iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse poole, siis paremtsentrismi iseloomustab tüüpiliselt suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja niimoodi:
Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega. Kommunismiideoloogia (pr communisme, ld communis ühine) tunnuseid võib märgata juba Platoni kirjutistes. Ebatäpne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lõpul sotsialismi eri voolude revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises võitluses. Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem. Kodanluse ja töölisklassi vastuolu peetakse lepitamatuks (antagonistlik). Arvatakse et kokkulepped ja reformid ei vii kuskile. Ainuvõimalikuks lahenduseks peeti revolutsiooni
Enam ei rõhutata riigi laialdase sekkumise vajadust ühiskondliku-ja majanduselu juhtimisel, vaid peetakse sobivamaks segamajnduse süsteemi. Oluliseks tuleb pidada ka kolmanda tee filosoofias toimunud nihet sotsiaalse võrdsusprintsiibi käsitlemisel. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks
Eudaimon- õnn; eudaimonoloogia on õnne õpetus. Õnn Aristotelese käsitluses: moraalsed voorused (kasvatus) ja kohased sotsiaalsed institutsioonid (tervis, jõukus, soodus saatus). Ühiskonna ehk poliitiline filosoofia- analüüsis erinevaid riigi vorme. Leidis, et kõige parem, kui võtta erinevatest riigivormidest parimad omadused ja sünteesida need. Poliitikas rõhutas, et tuleb võtta keskmine ehk mõõdukas poliitika, et hoiduda äärmustest. Poliitilise tsentrismi pooldaja. Inimest nimetas poliitiliseks loomaks, sest inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. HELLENISMI AJASTU ÕPETUSED Hellenismi mõiste võttis esimesena kasutusele Saksa ajaloolane J.G.Droysen. Kellelt ilmus teos ,,Hellenismi ajalugu". Nimetas hellenismi perioodiks Kreeka ajaloost Aleksander Suure vallutustest alates (330 eKr) kuni Kreeka minekuga Rooma impeeriumi kosseisu (u 30 eKr). See periood kestis seega umbes 300 aastat.
annaabi.ee 
