nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4% 13)Mida nimetatakse pronksiks? on vase ja tina sulam. 14)Mis on messing? Vase ja tsingi sulam. 15)Treipink: 1)tööpingi (spindli) ajam 2)eesmine tsentripukk 3)padrun 4)terahoidja 5)tagumis tsentripinki pinool 6)tagumine tsentripukk 7)käiguvõll 8)suport 9)säng 10)käigukruvi 16) Treitera ehitus: a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine. 17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere
pingi sisselülitumise plaanseibi vahetamiseks pidurdatud spindli korral on töökorras. ● Enne treipingi käivitamist kontrolli, kas liigendil liikuvad läbipaistvad kaitseekraanid on kohal. Treipingi põhilisedosad ● Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks.
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata
LIHVIMINE ümarlihvpingil HÖÖVELDAMINE STOOSIMINE tõukepingil 4 TREIPINGI PÕHIOSAD KIIRUSTE- VÕI SPINDLI KAST SUPORT VALGUSTUSSÜSTEEM ELEKTRIKILP TSENTRIPUKK KITARR RAKISED (spindli otsas) JAHUTUSSÜSTEEM ELEKTRIMOOTOR SÄNG ETTENIHETE KAST VASAK JALG VANN PAREM JALG 5 TREIPINGI RAKISED · Erinevad padrunid:
Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil antakse treiterale ristiettenihe, pikitreimisel aga lõikesügavus. Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3
1) pink kinnitatakse vundamendile amortiseerivate patjade - vibrotugede - abil; 2) kolmepakilised padrunid koos plaanseibiga tasakaalustatakse. Kaasa- veoplaanseibile kinnitatakse vastukaal, mis vastab kaasaveduki saba kaalule. Ka mittesümmeetriliste toorikute töötlemisel tuleb paigaldada va- stukaal (vt.joon. ); Joon. Tooriku paigaldamine nurgikule: 1 plaanseib, 2 vastukaal, 3 klamber, 4 nurgik 3) tsentripuki pinooli väljaulatus peab võllide töötlemisel olema väike, tsentripukk ise hoolikalt kinnitatud ja pinool lukustatud; 4) treitera väljaulatus l ≤ 1,5H. Kui tekib vajadus väljaulatust suuren- dada, siis vähendatakse tera koormust; 5) pikiettenihketa otstreimisel ja mahalõikamisel surutakse supordi pikikelk kinni. Ristettenihketa töötamisel piiriku järgi kiilutakse kinni supordi ristkelk; 6) treitera tagapinnale plangitakse vibratsiooni summutav faas (vt.joon. a), mis hõõrdub vastu töödeldud pinda ja vähendab mõningal määral vibratsiooni
· hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule.
annaabi.ee 
