perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv). c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor,
Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telg "õigeks" pöörata, e. et pöörlemistelg püsiks. Kui keha pöördimpulss on suur ja jõud väike, jääb tema mõju märkamatuks: pöörlev keha säilitab oma ruumilise orientatsiooni Kui jõud on suur, hakkab keha pretsesseerima -tema telg pöördub ruumis, aga mitte mõjuvate jõudude suunas,vaid nendega risti. Tsentripetaal (kesktõmbe) vs tsentrifugaal (kesktõuke) jõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises. Fkt =ma(n) = m* (v²/R). Nt rattaga sõites kallutatakse kurvi sisse poole. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist
mis moodustub analoogiliselt jäitega Lörts, lobjakas – vihma ja lume segu (sleet Gradientjõud –Inglismaal, mitte USAs)) Coriolisi jõud Härmatis. Rahe – (hail) jäätükid üle 5 mm Tsentrifugaal- (tsentripetaal)jõud Teraline härmatis (soft rime) – Tekib Lumekruubid – snow pellets alla 2 mm Hõõrdumisjõud õhutemp-l –3 kuni -7°. Ladestus tekib Jääkruubid – ice pellets –kuni 3 mm, puuokstele, traatidele, rohukõrtele uduse põrkuvad maas Tuult iseloomustavad suurused.
liikusid need osakesed joonkiirusega ja nüüd jätkavad inertsist samas suunas. Nurkkiirus on kiirus, millega muutub raadiuse pöördenurk. Nurkkiirust mõõdetakse ühikuis rad/s ja see näitab pöörlemisraadiuse poolt läbitud nurga ja selleks kulunud aja suhet. Kesktõmbejõud - see on suunatud raadiuse sihis tiirlemiskeskpunkti poole. Kesktõmbejõud on risti joonkiirusega, sest ringi raadius on alati risti puutujaga. Tsentrifugaaljõud on küll olemas ja suunatud vastupidiselt tsentripetaal- ehk kesktõmbejõule. Siit järeldub, et tsentrifugaaljõud on radiaalse suunaga. Kuid tsentrifugaaljõud pole rakendatud samale kehale millele tsentripetaaljõud, vaid tiirlemiskeskmele. Siin on tegemist ikka inertsiga. Sarnane olukord esineb autosõidul. Kui auto sõidab kurvis ja meid surutakse vastu auto välisseina, siis öeldakse tihti, et see ongi tsentrifugaaljõud, mis meile mõjub. Kuid tegelikult on jällegi inertsijõud see, mis meile mõjub ja püüab meid
(erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi) ja motoorseid (impulsid ajust lõppelundisse) närvikiude. 144) Närvi mõiste - sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp 145) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus 1) SENSOORSED – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 146) Selgita mõisted: EFEKTOR – on motoorsete närvirakkude aksonite lõpmed, mis kutsuvad lõppelundis esile efekti 34 RETSEPTOR – on sensoorsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi. 1) Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast.
125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast.
motoorseid närvikiude. 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 69 127) Selgita mõisted: EFEKTOR – on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides
125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast.
annaabi.ee 
