Tee alkaloidide määramine Uuritavaks teeks oli dilmahi tee. Kaalutised: Tühi kott 0,3352 g Täis kott 1,7748 g Tee mass 1,4396 g Töö käik Tee alkaloidide ekstraktsiooniks valati teekotile peale 12ml 1 M Na 2CO3 lahust, kuumutati pliidil keemiseni ning hoiti nõrgal keemisel 3 minutit. Ekstrakt valati tsentrifuugitopsi, jahutati ning lisati 3 ml kloroformi. Topsi loksutatud korralikult, pandud tasakaalu teise topsiga ning tsentrifuugitud 5 minutit 3000 rpm. Kihistunud proovist tõstetud alumine kiht teise topsi. Ekstraheerimist ja tsentrifuugimist korratud veel kaks korda. Ühendatud kloroformi kihtide kuivatamiseks lisatud topsi veidi Na2SO4. Ekstrakti koostist uuriti TLC meetodil, kasutades standarditena kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2mg/ml) ja teobromiini (0,5mg/ml). TLC plaadile kantud 2l uuritavat proovi, kofeiini ja teofülliini standardit. Teobromiini standardit pandud 2x2l. Plaati elueeriti segus
2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25 mahtu vesi:metanool segu (1:1 v/v) ja segatud. Lahus tsentrifuugitud kihtide eraldamiseks ning taas veekiht eemaldatud. Kloroformi lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Lahus valatud läbi paberfiltri eelnevalt kaalutud ümarkolbi ning vaakumrotatsioonaurutiga aurustatud lahusti pealt ära. Kolb kaalutud uuesti, lipiidide kaalutiseks saadud 0,0564 g. Lipiidid lahustatud 200 μl kloroformis, mis jagati kaheks, nii et mõlema paarilise ependorfi sai tõsta 40 μl lahust, kuna sea maksas on palju lipiide. Kloroform puhutud inertgaasiga pealt
10 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,3 mL lahust + 0,7 mL vett 15 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,5 mL lahust + 0,5 mL vett 30 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 1 mL lahust 2. Kaaluda 2 g teed keeduklaasi, lisada 150mL kuuma vett ja lasta jahtuda toatemperatuurini. Seejärel pipeteerida 1 mL Eppendorf’i sisse ja tsentrifuugida 5-7 min. 3. Lahjendada tsentrifuugitud proovi 5x ja tsentrifuugida veel kord. Filtreerida süstalfiltriga. 4. Programmeerida aparatuuri tarkvara vastavalt parameetritele, jooksutada eluneti baasjoone stabiliseerumiseni. 5. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse standardlahustega (kaks paralleeli iga kontsentratsiooniga). Alustada väiksemast kontsentratsioonist. 6. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse lahjendatud ja filtreeritud teega (kaks paralleeli)
tsentrifugaadi. Fe3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 3-4 tilgale tsentrifugaadile paar tilka NH 4SCN lahust. Tekib veripunane värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. I järk: Fe3+ + SCN- → [FeSCN]2+ II järk: Fe3+ + 2SCN- → [Fe(SCN)2]+ Summaarne reaktsioon: Fe3+ + 6SCN- → [Fe(SCN)6]3- 2)Lisan 3-4 tilgale lahusele paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekib berliini sinine värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. 4Fe3+ + 3[Fe(CN)6]4- → Fe4[Fe(CN)6]3 ↓ Mn2+-ioonide tõestamine Lisan tsentrifuugitud sademele 5-6 tilka konts HNO 3 ja keedan vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. 2MnO(OH)2 + 4HNO3 → 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Võtan saadud lahusest 2-3 tilka ja lahjendan veega mahuni 5ml. Lisan lahusesse tahket NaBiO3 ning lahus värvub lillaks, millega on tõestatud mangaani ioonid lahuses. 2Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ → 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O Al3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 7-8 tilgale leeliselisele lahusele lahjendatud HCl-i ning algul sadenev
R. Jakobson, M. Veske, J. Hurt jt Kreutzwald "Kalevipoeg" 1857. 20. saj. algus I Maailmasõda Uuringute üldiseloom: biotsönoloogilised (koosluste uurimine) · Uurimisjaamade rajamine: Tvärminne zooloogiajaam 1902.a. · K. Levander 1891-1915: fütoplanktoni ja mesozooplanktoni uuringud. · C. Apstein 1902: täiustas püügiriistu. · H. Lohmann 1908: esmakordselt loendas rakke ja kolooniaid · tsentrifuugitud võrguproovis. · Skorikov 1905: uuris Neeva suudmeala zooplanktonit. · E.Taube 1911: Saaremaa rannikumere fütoplanktonit. · Krabbi 1913: Soome ja Riia lahe fütoplanktonit. · S. Vislouch 1913, 1921: uuringud Kesk-Läänemerel, Riia ja Soome lahel. 1900 1914 USA: esimese lennumasina katsetus 1903. Fordi esimesed tööstuslikud autod 1908.
Tooted: Struktuur: peensuhkru, tolmsuhkur, tühisuhkur, vedelsuhkur. Värvus: valge, pruun (melassi, fariin) Suunitlus: keedise-, tarretise, küpsetiste suhkur. Mee keemiline koostis ja sortiment. Mee põhiline koostis: fruktoos (38%), glükoos (31%), sahharoos (vähe 2,4%) Õiemesi pärnaõies, kanarbiku, tihti segamesi. Lehemesi. Tarbimisviis: kärjemesi, pressitud, nõrutatud, tsentrifuugitud, aurutatud. Põhilised kondiitritooted: kasutatav tooraine, tootegruppide üldiseloomustus (marmelaad, pastilaa, karamell, pumat, sokolaad, küpsised). Karamell kõva: bonbon pehme: toffee Põhikomponendid: suhkur, siirup; need keedetakse/aurutatakse, lisatakse aroom, maitseained, värvained; jahutatakse; vormitakse. Marmelaad saadakse marja,- puuvilja baasil või tarretava aine baasil. Pastilaa lisaks siirupile, püreele on kasutatud ka munavalget
metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. Tsentrifuugimine Sarnaneb ultrafiltratsioonile selle poolest, et kasutatakse survet (tsentrifugaaljõudu). Samas ei kasutata tingimata filtrit. Tsentrifuugimisel sadestatakse tsentrifugaaljõuga tahked osakesed ja kolloid tuubi põhja, vesi ja väikesed osakesed (ioonid jne) jäävad vedeliku sisse. Need võib seejärel koos vedelikuga eraldada ning tsentrifuugitud sade seejärel viia üle puhtal kujul uude kolloidsüsteemi. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 4.) Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Kolloidosakeste nägemiseks kasutatavad seadmed Tavalisi optilisi mikroskoope ei saa kolloidosakeste nägemiseks kasutada. Masinad on võimelised küll piisavalt
Õli täielikumaks eraldamiseks toorainest kasutatakse veel ekstraheerimist (õli eraldamist lahustite abil). Pressimisel saadud õlid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid. Hõljuvad osakesed eraldatakse filtreerimisega, keemilised ühendid vabad rasvhapped, fosfatiidid, värv- ja aroomiained erinevate keemiliste puhastusviisidega (rafineerimisega). Liigid. Taimeõlisid liigitatakse puhastamisviiside ja tooraine alusel. Esimese tunnuse alusel jagatakse taimeõlid rafineerimata (filtreeritud, tsentrifuugitud, setitatud), rafineeritud (eraldatud vabad rasvhapped ja fosfatiidid) ning rafineeritud ja desodoreeritud (eraldatud veel maitse- ja aroomiained). Rafineerimata õlisid soovitatakse kasutada külmalt, ülejäänud on universaalse kasutamisega. Erandi moodustavad fraktsioneeritud õlid, millede nn. vedelat fraktsiooni, mis sisaldab rohkem küllastamata rasvhappeid turustatakse salatiõlina ja tahket fraktsiooni, kus on rohkem küllastunud rasvhappeid küpsetusõlina või toiduõlina
annaabi.ee 
