Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Analüüsis erinevaid valitsemisvorme. Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi. Augustinius Aurelius- keskaegne filosoof. Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond
Keskaja riikide administratsioon: Keskaja riikide administratsiooni moodustasid kuninga usaldusisikud, kes vajadusel asendasid kuningat. Administratsiooni roll eriaegadel oli erisugune.Varases aristokraatias polnud võimusuhted riigis veel väga selged. Riigi administratsiooni kujunemisel oli eeskujuks kiriklik administratsioon. 12.saj hakkas riiklik administratsioon kujunema Prantsusmaal, kus algselt ebasoodne paiknemine kõigi keskel sai riikliku tsentralismi aluseks. Riigi valitsemise keskuseks sai seal õukond, maa vägevad võtsid pärilikes õukonnaametites valitsemisest osa ja kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13
KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks alusprints, riigi ja ühisk pol-e ja sots-e korralduse prints. Õigusriik vajab KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees. Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate korralduspm-te ühiskonnaeluks plaanipärase ühendamise, harmoniseerimise ja nüanseerimise mõttes). Platvorm pol jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. Halduspol: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ül-d, mille kaudu rahuldatakse maj-likke, sots-d ja kultuurilisi vajadusi
Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus,
Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga (praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud
riigivõimu teostatakse ehk realiseeritakse (poliitiline re?iim) - see on ühelt poolt riigi vormi sisuline aspekt. Riigi vormide kohta vt: 1) skeemid nr 1, 2 ja 3 lk 82-83; 2) eelnev § 1 - riigi ajaloolised tüübid riigi vormide alusel. Lisaks: riigi vormid kõrgemate ja teiste riigiorganite suhete alusel : 1) demokraatlikult tsentraliseeritud riik; 2) bürokraatlikult tsentraliseeritud riik. Tsentralismi 2 vormi: / a) demokraatlik b) bürokraatlikst valitavad kõrgemad riigivõimu Üksnes nimetamine, valitavaid organeid ei ole üldse organid või kui ongi, siis on nad sisuliselt formaalsed moodustavad teisi, täidesaatva riigivõimu organeid (moodustamise viisid on: - valimine - nimetamine - määramine - kinnitamine) P.1
peeti. Komi oblastikomitee büroo otsusele lisas ajalehetoimetaja toimetuse märkuse, avades selliselt poleemika oblastikomitee vastu. See oli lubamatu, sest põhikirja järgi juhtis ajalehte parteikomitee. Parteitöö puudustest tohtis tema häälekandja kirjutada parteikonverentside või pleenumite ülevaadetes, kui delegaadid sellekohaseid kriitilisi märkusi teevad. See pidi olema kooskõlas nn demokraatliku tsentralismi põhimõttega, sest konverents või pleenum oli kõrgeim partei organ. Sealne kriitika võis lehte minna. Igapäevase kontrolli ja abistamise jaoks oli parteikomiteedes ajakirjandussektor või agitatsiooni- ja propagandaosakond. Ajakirjanikud pidid kõndima nagu noateral, üsna ootamatutel põhjustel võidi lihtsalt töölt vallandada (ehkki seda aegajalt maskeeriti omal soovil lahkumiseks). Näiteks on oma mälestustes kirjutanud Valga ajakirjanik Viktor Kollin, kuidas tema
annaabi.ee 
