Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne. Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre. Päts ei tahtnud oma võimust ilma jääda ja ta poleks saanud oma võimu teostada, kui rahva seas väga populaarsed vabadussõdalased oleksid võimule saanud
Seda ei suuda seni aga demokraatia, sest rahva arvamust ei saa hetkeliselt teada. Diktatuuri puhul võib see otsus tulla küll väga kiiresti, kuid kui eesotsas on ainult enda huvisid rahuldav diktaator võivad need lahendusd olla väga tõsiste tagasilöökidega kodanike jaoks. Diktatuuri puhul on inimeste peadekohal justkui "nui" mis keelab neil ennast vabalt väljendada ja pooldada seda mida nad eelistavad. Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda, pooldada just seda mida tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1) Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid parteiorganid ja tsensuurid suuri takistusi, sest see puudutas metsakülade inimeste saatust käsitlev ja ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2) ,,Pakane" ,,Pakane" ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja 1940 aastatel elanud NSV Liidu kangelasest Leen Kullmanist. Jutustuse Tüdruku prototüüp Leen Kullman sündis 31
Selliseid avakoore annab kõrvale otsida. See räägib saatusest. Fortune plango vulnera on natuke pikem ja seal on tähtsamad madalad hääled. Üldse Carmina Burana on väga võimas, vägev suurteos, mis samas on väga lihtne oma olemuselt. Meloodiad on lihtsad, aga rütm on väga põnev ja pulseeriv. Mängib väga tähtsat rolli, nagu ka Stravinskyl. Rütm on lihtne, aga taktimõõt vaheldub ühest teise väga vabalt ja kiiresti. Rütmilised muutused ja tsensuurid nende vahe peal tekitavad tunde, et muusika on hästi liikuv ja jutukas. Rütm ei tundu seepärast nii keerukas, kui see tegelikult on. Mõni soolo on väga nõudlik lauljatele. Nt. tenori soolo ,,Olim lacus coluera" tuleb laulda peamiselt falsetiga. See näitab karakteri kannatusi. Samuti on baritonil selline näide : ,,Dies nox et omnia". See on haruldane näide baritoni repertuaarist, et nii kõrged noodid on baritonil. Soprani aaria ,,Dulcissime" on samuti väga kõrge
muutuste igatsuses. Lermontov, aga pidi leppima rangete reeglite, isemeelsuse allasurumisega ja totaalse kuuletumisega. Mõlema poeedi looming on romantismi ja realismi sugemetega. Puskini üleminek romantismist realismi toimus Mihhailovskojes olles. Lermontovi jaoks oli pöördepunktiks ,,Maskeraad". Nii Lermontov kui ka Puskin on tublisti kaasa aidanud vene kirjanduse arengule. Nende teedele on paisatud raskeid takistusi: pagendused, tsensuurid, tagakiusamine. Kuid sellegipoolest nad ei taganenud, vaid rühtisid aina edasi. Kirjutasid tõde, ei ülistanud tsaare ja kõrgeid ametimehi, vaid ülimat väärtust vabadust! Just poeetide valmisolek õigluse nimel surma minna tõi kaasa lugeja erilise suhtumise kirjandusse. Isevalitsuslikul maal, kus võim tugines vägivallale, kirikust oli saanud bürokraatia erivorm, leidis lugeja kirjandusest humanismi ideid, inimväärikuse kaitsmist, üleskuitseid vabadusvõitlusele. See õhkkond
1921 a tuli Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetooli professoriks. Õppejõuna keskendub õppimise uurimustööle. Oli ka saksa okupatsioonivastases väljaastumises, mistõttu arreteeriti. Õnnestus põgeneda Rootsi. Seal moodustati pagulasvalitsus, kus Sutis oli haridusminister. Looming I luuletus ,,vesiroos" I vihik ,,Kiired". Esikkogu 1905 a ,,Elu tuli", II luulekogu Tuulemaa 1913 (1905 a revolutsioon. Mitmed kitsendused, tsensuurid. Enne lootus midagi paremaks muuta, tegelikult ei saanud. Nooruse uljus kadunud. 1920 luulekogu ,,Ohvrisuits", 1922 rahvaluulelik ballaad ,,Lapse sünd" ja ,,kõik on kokku unenägu" ,,Elu tuli" optimistlik, romantilised, suur usk inimese võimetesse (Noorte laul, Mehed). Ka armastusluulet ning pühendusluulet (Liivile, Kreutzwaldile). Esikkogu kriitika kiidab. Uljas, tahab midagi muuta. Nt ,,Nooruse aeg", ,,Oma saar"
annaabi.ee 
