Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: 1 paber ja papp atsetüültselluloos triatsetüültselluloos nitrotselluloos ksantogenaattselluloos, sellest saadakse viskooskiudu karboksümetüültselluloos tsellofaan Tselluloositehase küsimus hakati arutama linnaosaseltside ümarlaual. Suureks hirmuks oli põhiliselt riigisuunalised. Riigi eriplaneering on algatatud ja kohta justkui valitakse, aga tegelikult ei kaaluta muid kohti peale Tartu, tartlastega rääkimata. Hirm ka selles, et strateegilisest keskkonnamõjude hinnangust minnakse ikka ja jälle mööda. Hirmude hajutamiseks alustasid linnaosaseltsid infoseminare. Kuidas tselluloosi toodetakse? Tselluloositootmise peamised keskkonnamõjud
aastaid, kuid kommunikatsiooniraskuste tõttu erinevate teadlaste vahel on võimalik olnud uurida vaid Maa üksikuid osasid. Tänapäeva tehnoloogia areng on võimaldanud teadlastel, kes asuvad erinevates maailma nurkades, jagada infot väga kiiresti ning sellega on tekkinud globaalökoloogia teadusharu. See hõlmab endas tervet Maakera ja seda ümbritsevat atmosfääri, mis tähendab, et mõista tuleb igat kohalikku ökosüsteemi ja väga põhjalikult. Näiteks võib tuua tselluloositehase, mis ehitatakse sisemaale, suure jõe äärde. Kui traditsiooniliselt oleks ökoloogid käsitlenud tehase mõjusid kohalikule loodusele, siis globaalökoloogia vaatab asja laiemalt. Uurimisele läheks näiteks: kui palju reovett jõgi tehasest ookeani uhub? Kas tehase korstnatest tulevad gaasid põhjustavad happevihmapilvi? Kus see happevihm maha sajab? Kuidas see mõjutab sealset loodust? Globaalökoloogiat peetakse keskkonnakaitsjate pärusmaaks ning üleüldiselt väga tööstusevastaseks
Peamiseks ideeks sai väljakute rajamine. Suurepäraseks näiteks on Muncheni Kuninglik väljak. Rajati mõned korrapärase tänavastikuga elurajoonid, mille keskele kuulus tingimata paraadplats. Geomeetriline korrapärasus ilmestas ka äärelinnade eramurajoone. 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Selsamal perioodil tõusis Soomes esile väljapaistev arhitekt Alvar Aalto, funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aastatel 1936-39 kavandas ta Sunilasse tselluloositehase koos elamu-piirkondadega. Looduse täieliku säilitamisega viis Aalto ellu linna orgaanilise planeerimise põhimõtte, kus linna iga maja, rajooni ja tööstusrajooni kasv peab toimuma uheaegselt. Sellestsamast põhimõttest lähtudes lõi Aalto 1940. a ka oma eksperimentaallinna projekti, kus maastik tingis paljude erinevat tuupi majade ehitamise. Linnakujundusliku elemendina kasutas Aalto lainjat seina. Meeldiva mulje lõi plokkmajade spiraalikujuline paigutamine umber kunka. Kauttua
keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma Sõjavägi läks demostrantide poole üle
Mõnes käivad tallinlased suvitamas või muidu puhkamas. Kuid mitmetel neist on lisaks kaunis oluline iseseisev tähtsuski. Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku. Paldiskil on siiski head lootused kosuda Tallinnat aitava sadamana, kuhu võib tekkida ka merevedudega seotud tööstus. Paldiskiga seoses on näiteks räägitud naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist. Oluline puidutöötleja TKE Grupp läks 2004. aastal pankrotti. 2008. aastal valmis biodiislitehas
· avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt. · erasektori kulu: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) · avaliku sektori kulu: alternatiivkulu · erasektori intressimäär: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud intressimäära · avaliku sektori intressimäär: laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu). 45. Võrrelge neljandas loengus esitatud era- ja avaliku sektori tselluloositehase tasuvusanalüüse - millised kulud lisanduvad avaliku sektori tselluloosi tehase tasuvusanalüüsis ja miks? Erasektori tasuvusanalüüs: 24 Avaliku sektori tasuvusanalüüs: Erasektori tasuvusanalüüsi NPV>0 Sotsiaalse tasuvusanalüüsi NPV<0 Selles näites põhjustas keskkonnakulude arvessevõtmine suurema investeeringu ja aastase kulu. Lisanduvad kulud: · maa ostmine lisandub märgala taastamine · veereostus lisakulu
sõjalaevatehast. Kohalikul toorainel põhinevatel tööstusharudel on märkimisväärne osa pudutööstus, eelkõige paberi- ja tselluloositööstus. Paberi kasutamise plahvatuslik kasv 19.-20. saj vahetusel. Tehnoloogiline läbimurre: seni oli paberit valmistatud tekstiilijäätmetest, 20. saj algul puidutselluloosist. 1899. asutati Tlnasse tselluloosikombinaat võimsusega 10000 t tselluloosi aastas. Aasta hiljem asutas Sa-l tegutsev AS Waldhof oma tselluloositehase Pärnusse, mis hakkas aastas valmistama 80000 t tselluloosi, lisaks oli viimane ka töölehakkamise asjal Eu suurim tööstusev üldse. Tööd leidis ca 1000 inimeset, mis muutis Pärnu tööstuslinnaks. Tlna tselluloosivabrik ja Pärnu Walhof kokku andsid 70% Ve tselluloositoodangust. Tselluloosi veeti ka SB-sse, Belgiasse ja USAsse. Siiski oli kasulikum tselluloosist kohapeal paberit valmistada, mitte poolfabrikaadina välja vedada. Tlnasse 2, Kohilasse ja Türile paberivabrikud