Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides
kohustuslikkus, kohustus sooritada eksamid teatud tähtaegadeks). Kõigi üliõpilasorganisatsioonide ja teaduslike ühingute tegevus keelatakse. Kohustuslike 2 õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism-leninism ja kommunistliku partei ajalugu. 1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne
Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV
1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V.Veski õpilane.Arreteeriti Nõukogude okupatsiooni alguses ja ta suri Tseljabinski vangilaagris 1941.a nov.Tähtsaim töö "Väike õigekeelsus-sõnaraamat",anti välja 10 trükki.Sõnaraamatu populaarsus oli tingitud autori oskusest leida keeleliste vaadete erisuses kuldne kesktee.Sõnaraamat oli hästi koostatud ja mugav kasutada.Kirjutas ka mitu kooliõpikut.Käänd-ja pöördkondade süsteem on tema loodud.
Lisa Joonis ). Joonis . Vene Föderatsiooni Loode föderaalringkonna rahvastik 2.7. Uurali föderaalringkond Uurali föderaalringkond moodustab Venemaa rahvastikust 8% (12 080 526 inimest) ja koosneb 6 all-haldusüksusest: 2 autonoomset ringkonda, 4 oblastit. Antud ringkonna rahvast enamik koondub 3 oblastisse, mis moodustavad kokku 92,5% Uurali föderaalringkonna rahvastikust (vt. Joonis ). Sverdlovski oblast haarab enda alla 35,6% elanikest, Tseljabinski oblast omakorda 28,8% ja Tjumeni oblast 28,1%. Kõige vähem inimesi, 4.3%, elab Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas (Jamalis). Rahvastik on koondunud peamistele, soojema kliimaga tööstusaladele. 80% rahvstikust elab linnades ja 20% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Rahvastikuasustus on hõre. Enamik inimesi elab jõgede ääresel alal, lõunapoolsel alal ka mujal. Lõunapoolsel alal (all pool 60 o laiuskraadi) ja jõgede äärse on rhavastiku tihedus keskmiselt 10-25 inimest km 2 kohta
Kaitseväe Tervishoiuvalitsus) ülema abiks. 16. novembrist 1935 sai ta Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse (1937. aastast jällegi Sõjaväe tervishoiuvalitsus) ülemaks. Oma põhitöö kõrvalt töötas ta Kõrgemas Sõjakoolis lektorina. 24. veebruaril 1937 sai ta kindralmajor-meediku auastme. Eesti okupeerimisel 1940. aastal määrat ta meie kaitseväest formeeritud 22. territoriaal-laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks. 1941. aasta suvel viidi ta Venemaale ja suri 15. oktoobril 1942 Tseljabinski vangilaagris. Hugo Eduard Kauler, tavaliselt tuntud küll vaid Hugo Kaulerina, sündis 2. oktoobril 1893 Väinjärve vallas Järvamaal tisleri pojana. Ta õppis Tallinnas Peetri reaalkoolis, mille lõpetas 1913. Seejärel jõudis ta ühe aasta õppida St. Peterburgis mäeinstituudis. I maailmasõja alates astus H. E. Kauler vabatahtlikuna suurtükiväekooli St. Peterburgis, mis 1914. aasta hilissuvest sai uueks nimeks Petrograd. Juulis 1915 lõpetas ta suurtükiväekooli ja saadeti 42
meest, kellest 2000 langes Pihkvamaal lahingutes, sakslaste poole tuli üle 4500. · Mobiliseeritud Saksa vägede pealetungi tõttu nutjus Lõuna-Eestis, toimus Põhja-Eestis 33000 meest viidi Venemaale, rakendati tööpataljonides, kus nälja ja haiguste tõttu hukkus mõne kuuga u 10000 meest. · Evakueeritud nõukogude aktivistid jt tsiviilisikud, u 25000 inimest. Viidi Tseljabinski oblastisse, kus töötasid edasi ka Eesti NSV juhtivad asutused. Kunstiinimestest moodustati Jaroslavis Riiklikud Kunstiansamblid 1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest)
annaabi.ee 
