Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu.Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. Seitse esimest üldlaulupidu, mil eestlased võitlesid oma tunnustamise eest, korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus, kus loa saamine osutus aeganõudvalt keerukaks. Laulupeost osavõtjate arv siiski kasvas ja alates neljandast peost (1891) liitusid senistele meeskooridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks,
ning paljurahvuseliste Austria-Ungari ja Osmani impeeriumide kadumine. Kaardile ilmusid uued riigid, näiteks Jugoslaavia ja Iraak. Raskem on hinnata sõja poliitilisi, sotsiaalseid ja moraalseid järelmeid pikemaajalises plaanis. Konflikt muutis kõiki selles osalenud maid ja rahvaid. Valitsused said ühiskonna üle suurema kontrolli ja pole sellest siiani täielikult loobunud. Vanad režiimid langesid, et asenduda uutega. Venemaal asendas tsaristliku autokraatia kommunistlik, millega kaasnesid olulised tagajärjed kogu ülejäänud sajandiks. Sõja ulatus ja hävitusjõud tõstatas mitmeid probleeme – millest paljude üle murtakse päid tänaseni – ja ka uusi poliitilisi ideid. President Wilson rääkis rahvuslikust enesemääramisest ja maailma muutmisest selliseks, et see ei ohustaks demokraatiat. Ta soovis näha Rahvasteliitu tulevase rahvusvahelise koostöö alustegurina. Venemaal pakkusid Lenin ja tema enamlastest kaaslased
kopsutiisikusse aasta pärast nende kohtumist. Mõne aja pärast armus Gogol Nikolai Jazõkovisse, kes kahjuks ei vastanud kirjaniku siirastele ja sügavatele kirjadele. Riigiteenistuses nägi ta võimalust end teostada, aga kõrgelennulised plaanid luhtusid haledal kombel ja temast sai kantseleikirjutaja ja kõige madalama,14 astme ametnik. Sellest alandusest inspireerituna kirjutas Gogol hiljem oma kõige kuulsama, maailmakirjandusse kuulava jutustuse "Sinel". Pilku tsaristliku Venemaa ebakohtade suhtes teravdasid aga eelkõige sotsiaalse ebaõigluse kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse uude, "sotsiaalsesse" ringkonda, kes alustas võitlust ebaõigluse vastu. Eriti põlastusväärseks pidasid noored mässajad pärisorjust. Legendi kohaselt sai Gogol oma esimese ja ainukese romaani idee
Läbi mitme numbri järgnev üleskutse ei jõudnud veel lõppedagi, kui saabusid esimesed saadetised. Rahvaluulekogumine haaras kiiresti endaga kaasa Eesti kõige erinevamad kihid ja nurgad, muutudes esimeseks tõeliselt üle- eestiliseks ettevõtmiseks. Rahvaluulet korjasid õpilased ja õpetajad, taluperemehed ja sulased, üliõpilased ja teadlased, linna ja maa käsitöölised. Korrespondentide hulk lähened 1500-le, kusjuures suuremal osal puudus seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva eneseteadvust ning rahvustunnet ülalhoidvaks ürituseks. J. Hurda tegi ta aga rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome rahvaluuleteadlastega. J. Hurda töö tulemuseks oli hiiglaslik rahvaluulekogu, meie rahvuskultuuri uhkus, mille üldmaht on 122317 lehekülge 172 köites.
Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus. On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel. Et tollased Eesti riigitegelased olid saanud koolituse vene tsaristliku reziimi ajal, tundsid nad ka selle köögipoolt, seetõttu võeti eeskujuks Venemaa kogemused. Samas olid Eesti poliitikud ja riigitegelased kursis ka Saksamaal toimuvaga. Kuigi 1934. a põhiseaduse järgi ajakirjanduse üle tsensuuri polnud, võeti pärast 1933. aastat vastu seadused, mis mis välistasid vaba ajakirjanduse (kaitsekorra seadus, 1937. põhiseaduses olevad klauslid, mille alusel sai sõavabadust piirata riigi julgeoleku, avaliku
a juunis elasid Johan ja Maria Laidoner Penzas väljasaadetu reziimil, 28. juunil 1941 nad arreteeriti. Imelik on see inimese elu! Suhteliselt hilja aegu tagasi võeti mind suure pidulikkuse ja lugupidamisega vastu Moskvas, sõlmisin Stalini ja Molotoviga lepingu, ja nüüd olen vangis. J. Laidoner Laidonerile esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58 13 järgi." Aktiivsed teod või aktiivne võitlus töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu, mida on avaldatud tsaristliku korra ajal või kontrrevolutsiooniliste valitsuste juures kodusõja perioodil vastutavatel või salajastel ametikohtadel olles. Kolm aastat kuni mahalaskmine". 1941. aastal toimunud ülekuulamistel, mida oli kokku 25, ei tunnistanud Laidoner ennast süüdi. 1941. aasta detsembris haigestus Laidoner. 1941. aasta märtsis juurdlus peatati erakorralduseni. 1942. aasta 5. septembri öösel viidi Maria ja Johan Penzast Moskvasse Butõrka vanglasse. 14
karmid ja Lenini nõudmine, et need vastu võetakse, tekitas vastuolusid Bolsevike seas. Lõpuks sõlmiti siis 3. märtsil Brest-Litovski rahu millega Venemaa kaotas nii Balti riigid, suure osa Valgevenest kui ka Ukraina.40 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelpool kirjeldatud 1917. aastal toimunud revolutsioonid olid omavahel küllaltki erinevad. Esimene, Veebruarirevolutsioon, oli masside poolt spontaanselt algatatud ülestõus. Selle oli sütitanud viha monarhia vastu, mis tulenes tsaristliku monarhia tagurlikkusest ja isikuvabaduste jätkuvast piiramisest, sest poldud õpitud oma vigadest, mis olid juba kaksteist aastat varem revolutsiooni põhjustanud. Ajutine Valitsus, mis selle järel ametisse asus, koosnes valdavalt kesk- ja ülemklassidest. Sooviti luua demokraatlik vabariik, mis sarnaneks lääneriikidega ja sooviti anda rahvale samu õigusi ja vabadusi nagu nendes riikides Ajutine Valitsus soovis viia Venemaad lääneriikidele lähemale. Tema silmis oli
aidata kaasa rahva kultuurilisele arengule. Kui Saar ligemalt tutvus rahvamuusikaga, tugevnes temas veelgi kutsumus võidelda rahvusliku kunsti uuestisünni eest. Lõpetanud konservatooriumi, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 12 2. MART SAARE EDASINE ELU 2.1 Tartus aastatel 1910 1921 Tartu kohta sajandivahetusel on antud järgmine tabav iseloomustus: "Tsaristliku vene võõbaga saksa linn eestlaste maal". Tolleaegne väikekodanlik Tartu oli Eestis kodanliku ideoloogia kujunemise keskus. Samal ajal tänu üliõpilaste vahendusel levinud marksistlikele ideedele oli just siin suur osa noorest eesti intelligentsist pahempoolselt häälestatud. Käesoleval sajandil muutus Tartu elu-olu kaunis kiiresti. Intensiivselt võideldi sakslaste majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise ülevõimu ning kultuurilise mõju vastu. Saksa mõju alt
annaabi.ee 
