poolt ametisse inimesi ja vallandad neid nagu arvas. Paljud inimesed keda ta palkas olid korupeerunud,laisad ja ebakompetentsed. Ükskõik kes hakkas vastu temale ja ta käitumisele saadeti minema.Kaebused Nikolaile sattusid kurtidele kõrvadele sest Aleksandra astus alati Rasputini eest välja.Rasputin hakkas saama ebapopulaarseks ja tal tekkisid vaenlased.Skandaal skandaali järel tulid valitsuses, Rasputini määratud ebaausate ja printsiibitute inimeste tõttu.Nikolai populaarsus tsaarina oli samuti langemas Alates sellest saadik kui Rasputin talle meeldima hakkas. Vahepeal oli alandu Esimene Maailmasõda ja Venemaa oli Saksamaaga sõjas. 1915 võttis Nikolai oma käsutusse abiväed kes võitlesid Sakamaaga. Ta jättis Aleksandra tsaarinnana valitsema tema ära olekul. Muidugi oli tal kõrval Rasputin, kes mängis nõunikku ja andis ideesid kuidas riiki juhtida ja kuidas juhtida sõda. Nikolai kahjuks jäi tema otsustega nõusse. Lühikese aja jooksul oli Venemaa kaoses.
Väga huvitavat informatsiooni sain teada ja täitsa hea oleks sellist referaati uuesti teha. Mõned olulised lõigud sain ka raamatust. Elulugu Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar, kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna. Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine. Tsareevitsi suhted isaga olid kehvemapoolsed. Isa kutsus poissi halvustavate hüüdnimedega. Samuti ei valmistanud ta noormeest ette tulevaseks eluks tsaarina. Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt. On öeldud, et tema inglise keel oli olnud nii hea, et teda oleks võinud vabalt pidada inglise härrasmeheks. Nikolai huvitus vene kirjandusest ja muusikast. Ta pidas päevikut, kirjutades detailselt üles igapäevased tegemised. 16-aastaselt kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu
Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Ivan V (16821696) Elas aastatel 16661696. Oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime.Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina. Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis nurjus
poolakate sõjaväega, haaras trooni reetmise abil. Ent tema Poola-meelsus ja katoliku usu propageerimine viisid ta kukutamise ja tapmiseni. Vassili IV Suiski 1552-1612 Tsaar 1606-1610. Oli mõjukas bojaar, Rjuriku dünastiast (ta esiisa oli 1238-1246 valitsenud suurvürst Jaroslav. Üldiselt teda tsaarina ei tunnustatud ja lõpuks sunniti teda troonist ka ametlikult loobuma. Mihhail Romanov 1596-1645 Tsaar 1613-1645. Valiti tsaariks Maakogu poolt. Reaalselt oli võimul ta isa, Moskva patriarh Filaret (srn. 1633). Oli leebe ja vaga mees, kelle ajal suudeti lõpetada sõjad (1605-1618 sõdis Venemaa Poolaga
Maa oli kodusõja seisus. Probleemid, et vahepeal tunnustanud kat usku. Abielu Maria Niveskajaga (???) ei pidanud õige tsarinnana ülal, näitas end rahvale, jalutas linnapeal ja tegi muid kõlvatusi. Ka tsaar ise polnud väga tsaarilik, lubas endale palvekirju esitada, linnas ise jalutas jne. V-D I krooniti 1605.a tsaariks. Kujunes edukaks, ei saa pidada Poola-Leedu käsilaseks, iseseisev poliitika. 1606.a tema vastu mäss, Vassili Suiski mässu juht kes asus ise tsaarina valitsema. Korraldas Dmitri kanoniseerimise (selle kes lapsena hukkus). Väljaspool Moskvat võis Dmitri arvestada poolehoiuga. Mäss Suiski vastu. Bolotnikov juhtis seda, ta lähikonnas ilmus välja Vale-D II - - väidetavalt pääses Vale-D I. Laip oli vale, keegi teine, ,,imepärane" pääsemine. Ilmudes uuesti välja. V-D II on peetud Poola marionetiks. Näidati Vale-D II lesele, kellega igaksjuhuks lasi uuesti laulatada
Sügisel 1616 algavad läbirääkimised mõlemale poolele sobivamas võtmes. Päädivad uue rahulepinuga, mis oleks täisrahu. 27.veebr 1617, sõlmitakse Stollovo külas. Rahuleping sõlmitakse pikaks ajaks kuni 1656 aastani. Ingverimaa ja kägisami lähevad rootsi iigi koosseisu. Rootslased olid hõlmanud rohkem ,kui ingverimma ( nt Novgorodi), rootslased tõmbavad enda väed nendest välja. Rootslased lõpetavad Vene poolte abistamise, tunnustavad vene tsaarina Romanovit. Venelased loobuvad enda pretensioonidest ( eestija Liiivmaale), rootslased saavad sõjakahju, ette nähtud rahas, mis iseenesest jõuab ka rootsi, said 50 000 rubla= 20 000 taalrit. Lubati toetada poola vastaseks võitluseks Kuna segadus Stockholmis suur saadetakse Ingverimaale ametnikke, saadeti ingverimaale ametnikud, kes fikseerisid, mis seal üldse toimub.Hakatakse Ingverimaad kaardistama ( varem ei teatud, mis seal täpsemalt toimus). Eesti maa ja vene vahel tuli
annaabi.ee 
