Lisaks ülaltoodud näidetele kadus käibelt ka kuldraha, hääbus antiikne linnakultuur – kuna linnad kannatasid rüüsteretkede all, hüljati linnad ja eelistati elada maapiirkondades kus oli turvalisem. 5. Feodaalkord oli riigikord Keskaegses Euroopas, mis põhines inimeste isiklikel suhetel. 6. Vasall – Läänimees ehk teener, kes andis end isanda ehk senjööri teenistusse truudusevandega. Vasallivanne – Vasalli vanne isandale, mis koosnes truudusevandest ja lääni üleandmise tseremooniast. Olulist rolli mängisid žestid ja rituaalid, kuna 13. sajandil oli kirjasõna kasutamine vähe levinud. Feood – Lään, mille isand vasallile kasutada andis. See koosnes enamasti maavaldusest koos talupoegadega, kes vasallile andamit maksid. Lääneks võis olla ka amet või mõni muu tuluallikas. 7. Rüütlid olid sõjaväe aluseks Karolingide ajal
piiskopide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast sellele tuginedes kuulutas Heinrich Gregorius VII tagandamise Vastuseks tagandas Gregorius VII Heinrichile truud piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusevandest ja kuulutas ka tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui Heinrichpaavsti allele ei allu, valida uue keisri seda plaaniti teha Augsburgi kokkukutsutaval sinodil, kus paavst pidi olema eesistuja oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele paavst Gregorius VII poole
Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas
4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse., Innocentius III ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg. Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks. 5.Ristisõdade ajend, eesmärgid,osavõtjad
piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks,
· INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: · Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066- 1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks.
tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. 2. INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: 2.1. Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066-1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi
· Aja jooksul paavstide võim tugevnes · Paavstis soovisid, et vaimulik võim ei sõltuks ilmalikust võimust. · Kõige teravamaks läks asi paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel. · Gregorius tegi nõuded ( õ lk 171 ) · Heinrich teatas, et Gregoriuse valmine paavstiks on kehtetu. · Gregorius aga teatas, et Heinrichi valimine keisriks on kehtetu ja kõik tema alamad on vabastatud truudusevandest. Gregorius heitis Heinrichi kirikust(organisatsioon) välja. · Heinrichist sai lindprii. · Ta pidi minema oma tegusid kahetsema paavsti juurde, kui ta tahtis oma positsioone ja värke tagasi saada. · Lõpuks paavst andestas talle, ning Heinrich sai oma valitsejapositsiooni tagasi. · Selgus saabus alles 1122, kui sõlmiti Wormsi( linn Saksamaal ) konkordaat ( kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel )
vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe, tagandada keisreid ning otsustab viimasena tekstide kanoonilisuse üle ja Rooma kirik ei ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni. Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV. Saksa vürstid valivad endale
annaabi.ee 
