rüütliluule.Rüütliluule keskajal väljendas eelkõige elurõõmu ja teemadeks olid o Armastus o Naudingud ja seiklused o Harmoonia Korraldati lauluvõistlusi, kujunes välja feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ühiskonnas toimunud muutustest:varem õiguseta naised võtsid innukalt osa seltskonnaelust. Prantsusmaa trubaduurid olid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Saksamaal nimetati laulikuid-minnesinger.Loomig lähemal rahvaluulele. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud suur hulk laule- umbes 2500. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale. 1. kantsoon- armastustemaatiline luuletus 2. sirventees- sõttaminekulaul 3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5. tentsoon- dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus. 6. alba- hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud
Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat trubatuuri (neist 30 naised), kellelt on säilinud kokku üle 2500 luuleteksti. Sisult on elurõõmus, ülistati maist elu. Trubaduuridelt pärinevad kogu armastuslüürika kesksed kujundid ja romantilise armastuse kuvand. 9. Rüütliromaan Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige PõhjaPrantsusmaal truvääride suu läbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Esimesed truväärid lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu
minnesingerite kunst ka seal. * Saksa keeles Minnesinger - lembelaulik. 6 Rüütlilaulu värsid nagu kreeka luule või varakristlikud kirikulauludki elasid esmalt vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika on siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Selle kohta on meieni jõudnud ühe trubaduuri kaunis ütlus: ..Värss muusikata on kui veski veeta." Rüütlilaulikutelt, eriti trubaduuridelt, on siiski säilinud tunduvalt rohkem tekste kui viise: viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile, keda nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann 'ideks. See ringirändav seltskond moodustas omamoodi kutseliste muusikute seisuse. Parimad neist jõudsid rüütlite
Leiutati (Arnaut Daniel)luulevorm sekstiin- kuus 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline “saade”, sellises luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus. “saates” esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teemaarendus kordus luuletusest luuletusse, erinesid vaid varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt. ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss. Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda. Rüütli südamedaamiks on tavaliselt abielunaine (kuninga abikaasa). Armastus on maine ja piirid on teada
Põhja-Prantsusmaal olid truväärid, Lõuna-Prantsusmaal (Provence'is valdavalt) trubaduurid. Provence'is viljeleti elurõõmsat ja nõudlikku, viimistletud keelega luulet. Trubaduur tuleneb „trobar“, mis tähendab „leidma“. Trubaduuride poolt on 500 stroofivormi leiutatud. Nad leiutasid kõikvõimalikke riimiskeeme ja luulevorme ning võistlesid omavahel nende peenuses. Trubaduur Daniel mõtles välja eriti vorminõudliku luulevormi, sekstiini. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud ligi 2500 laulu. Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu. Saksamaal nimetati trubaduure minnesingeriteks. Nad viljelesid samu luulevorme, kuid nende looming oli palju rahvaluulelikum. 7. Rüütliromaan
Luuletajatena leiutasid nad uusi stroofivorme ja riimiskeeme, võisteldes omavahel väljenduse peenuses. Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse sõnad kindla järjestusega seotud. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teema arendus kordus luuletusest luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub
annaabi.ee 
