· teisaldatavad kraanad; · liikurkraanad. Tornkraana... Tornkraana kasutusalad... Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokkidest, konksust, haaratsist, tõstemagnetist, kabiinist, trossidest, jne. Tornkraana silmatorkavamateks osadeks on suur, näiteks 10 x 10 x 1,5 m ja 180 t kaaluva raudbetoonist plaadi peale kinnitatud sõrestikust 3,2 x 3,2 m torn. Tornkraana... Tornkraana... Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse: · tükklast suured üksikesemed (masinad, mööbel jne) · puistlast · vedeliklast Kraanade areng toimub pidevalt ning peaaegu iga aasta toob teateid uutest
kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud. Traavers Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks KT Küsimused 1
seda teostamast ning valmistasid esikaare 2 m jämedusest betooni täisvalatud metalltorust. Nii püüti ehitust industraliseerida ja loodeti pääseda tellingutest (mis pärast ikkagi ehitati). Tegelikult muutis metallkaar ehitise asjatult kalliks ja rikkus põhjalikult arhitektuurset ilmet. A. Kotli oli väga õnnetu ja leidis, et laululava on saanud liiga tehnilise välimuse. Kahe kaare vahelist nõgusapinnalist, mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgusilmadega 3x3 m. Laululava ja väljak pidi kindlasti valmima XV üldlaulupeoks 1960, seega jäi 1957. a. kevadel lõppenud konkursi järel projekteerimiseks ja ehitamiseks väga lühike tähtaeg. Ehitamine algas 1958. a. sügisel. Kõige vastutusrikkam hetk, kui tõsteti
5. Liikuge sõiduki ja tõstuki juurest kaugemale. Langetamine Tõstmise või langetamise ajal: Pidage seadet kogu aeg silmas, ärge laske kellelgi seadme otsa ronida ning jälgige alati, et sõiduki uksed on kinni. 1. Eemaldage tõstuki alt tööriistad, pukid ja muud esemed. 2. Keerake pealüliti asendisse ,,1". Tõstuk on kasutamiseks valmis. 3. Kui lukustusplaat on rakendunud, siis enne langetamist tõstke tõstukit pisut. 4. Lukustuse avamiseks tõmmake mõlemate postide trossidest. 5. Vajutage langetushoovale, kuni tõstuk on langenud soovitud kõrgusele. Tõstuk peatub, kui langetushoob vabastatakse või kui tõstuk jõuab alumise piirini. Tõstevarred peatuvad automaatselt 110 mm kõrgusele kõige alumisest asendist. 6. Tõstevarte lõpuni langetamiseks vabastage langetushoob. 7. Liigutage tõstevarsi külgedele nii, et sõidukiga saab tõstukilt ära sõita. Volitamata kasutamise vältimine Kui pealüliti on asendis ,,0", on seda võimalik volitamata kasutamise
CR 5. Kontrollida tegelikku varutegurit: SN = [S ]N . Kui varuteguri tingimus ei kehti, tuleb varda koormust F vähendada. 13.3.3.4. Näide. Tõsteseadme põikvarda dimensioneerimine Terasest IPE 400 profiiliga 5m pikkust tala (l = 5m) tõstetakse trossidest tõsteseadmega, mille põikvardana CG tuleb kasutada terastoru, mille sise- ja välisläbimõõdu suhe on ligikaudu c = d/D = 0.8. Leida sobivaim põikvarras, kui kasutatava materjali välisläbimõõtude D rea väärtusd on paarisarvud sammuga 2 mm (Joon. 13.8)! Materjal: Teras []Surve = 160MPa; E = 200 GPa. IPE 400 profiili erimass m* = 66.3kg/m. Nõtke nõutav varutegur [S]N = 4. Lahenduskäik:
Plaat ripub trossisilma otsas ja tal on vedruamortisaator, et pehmendada tõmmet ülestõstmisel. Plaate tõstetakse ja lastakse alla väntpolüspastiga kordamööda. Väntpolüspasti käitab traktori eesmine jõuvõtuvõll kardaaniga. Teisaldusasendis on plaadid üles tõstetud ning püsivad seal pideme 5 konksude abil. Üks trossidest on kinnitatud trumlile 6 ja teine plaadi vedruamortisaatorile. Mõlemad plaadid liiguvad juhtvarrastel 2. Plaatide riputustrossid jooksevad juhtplokkidel ja ning on keritud polüspastile. Masina juhthoovad on traktori kabiinis. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa -
tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar. Radari juurde tuleb astetada silt "Inimene mastis". Kui tekib vajadus talasid tösta, langetada või horisontaalsuunas liigutada, tuleb sealt mööda tormiredelit tekile tõusta. Peale talasid ja tormiredeli uuele kohale kinnitamist võib töö jätkamiseks uuesti talasile laskuda. Tormiredelil ei tohi kunagi olla 2 inimest üheaegselt. Tormiredelil asudes tuleb kinni hoida trossidest, mitte astmetest. • Lamesõlm, lühike pleiss. • RSK-65 PILET 15 • Roolikäsklused, käsklused sildumisel ja ankrusse jäämisel eesti, inglise ja vene keeles. Kõik madrused peavad teadma, mida tähendavad roolikäsklused, oskama tegutseda ja vastata vahitüürimehele. Roolis seismine on omaette kunst. Mitte igast madrusest ei saa suure laeva esmaklassilist roolimeest, keda lastakse rooli eriti rasketes tingimustes
annaabi.ee 
