Paljud puuviljad nagu kiivi, ananass, mango ja papaia on meil juba tükk aega saadaval olnud, kuid teised nagu jaka, mangostan, nispero, kiwano ning paljud muud vajavad tutvustamist nii välimuse, lõhna kui ka maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada. 3 VIIGIMARI Maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine. Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse. Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6%
64.Metsamajanduse ja puidutööstusega kaasnevadkeskkonnaprobleemid: Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta.
Ümarpuit palgid ( kõige rohkem toodab USA) 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puutoodete valmistamiseks. Metsa kaitse : Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaaladel võib ulatuslik metsataie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinna päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb temperatuur, mullad muutuvad kuivemaks nind tekivad tolmutormid. Arendumaades on peamised metsade vähenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.
Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel. Osooni võib leiduda ka kuni 90 km kõrgusel. Seda õhukihti nimetatakse stratosfääriks. 90 % sellest paikneb stratosfääris Õhus on osooni äärmiselt vähe, stratosfääris on teda 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm. Osoonikihi paksusel parasvöötme kohal on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis- aprilli alguses ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoon tekib massiliselt troopilise stratosfääri ülakihtides, kust meridionaalne õhuringlus kannab seda pooluse suunas järjest madalamatesse kihtidesse. Õhuringluse ja ühtlasi osooni liikumise intensiivsus on aastast-aastasse erinevad
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
konkurentsi pakkuda vaid paar jaapani firmat. Metsakaitse - mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimestele mitmekesiseid puhkamis võimalusi. Arengumaad vajavad järjest rohkem küttepuitu ja põllumaad toiduainete varumiseks, arenenud maades kasvab nõudlus puidutoodetele. Kui kaovad metsad, kaob palju rohkem, kui nendest saadav puit. Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Troopikaaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb õhutemp, mullad muutuvad kuivemaks, tekivad tolmutormid. Arengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.
metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks
metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks
ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms. Arengumaad vajavad järjest rohkem küttepuitu ja põllumaad toiduainete varumiseks, arengumaades kasvab nõudlus puidutoodetele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa alasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb õhu temperatuur, mullad muutuvad kuivemaks ning tekivad tolmutormid. MÕISTED Metsatüüp - Metsa jaotamine sõltuvalt kliima oludest ja muldadest. Metsamajands - Tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raie küpseks saamiseni. 33
annaabi.ee 
