Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III
Ainuke vahe seisnes selles, et kuningat, vastandina ,,suurtele" jumalatele, nimetatakse tema elu ajal ,,armuliseks" jumalaks; kuid pärast surma kadus seegi erinevus ja temagi muutus ,,suureks", nagu olid teised jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi
Hauakambri ja eesruumi laed on kaunistatud astronoomilise motiiviga - valged tähed mustal taustal. Pepi I püramiidi kõrvalt on tänaseks leitud kuus püramiidi, mille omanikena on identifitseeritud Nebunet, Inenek-Inti, Meritit, Ankh-sn-pepi II ja III, ja prints Hernetjeriket. Pepi II püramiid Pepi II olevat saanud võimule 6-aastaselt. Õpetlaste arvamused tema valitsusaja suhtes lähevad lahku umbes 30 aasta ulatuses, Stadnikov pakub ajavahemikuks 2254 - 2160 a. e. Kr. Tema trooninimi oli 'Ra nimi on kaunis'. Ta oli abielus Neithi (tema poolõe ja nõbu), Merenra tütre Ipueti (II), Udjebteni ja Ankh-sn- Pepi IV-ga. Esimesena uuris seda püramiidi Perring 1930-ndatel aastatel, kuid süstematiseeritud põhjaliku uuringu viis läbi alles Jequier 1926-ndast aastast kuni 1932-ni. Pepi II püramiid on üks paremini säilinud ehitisi Sakkaras. See oli standardse kõrgusega- 52,5 meetrit ja kandis nime 'Pepi on kindel ja elus'
alati. Horos - nimi iseloomustab kuningat jumal Horosena, kelle võim maailma üle oli monarhile delegeeritud. Teine tiitel on Kahe Naise Nimi, mis viitab Ülem - Egiptuse raisakull - jumalannale Nehbetile ja Alam - Egiptuse kobra - jumalannale Uadzetile kui kuninga kaitsjale. Kuninga tiitli kolmas osa on kuldnimi. Neljas ja viies tiitel esinevad kõige sagedamini. Erinevalt muudest tiitlitest ümbritseti need alati nimerõngaga. Need on tiitlile "Ülem - ja Alam - Egiptuse kuningas" järgnev trooninimi ja kuninga sünninimi. Viimase ees on väljend "Ra poeg", kuna alates 4. dünastiast usuti, et kuningas on päikesejumal Ra järglane. Teine väljendusvahend on insiigniad, kuninga võimutunnused ja kaitsesümbolid. Harjasaba viivitab varadünastilise perioodi valitsejate animaalsetele võimetele ja kuninga härjalikule loomusele. Samuti võib kuningas ilmuda pistriku või lõvina. Kuninga peadehib enamasti kroon
hauapanusteks, et tagada igavene elu. Näeme, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete faktorite kõrval olid vähe- malt sama olulised religioossed ja tänapäevaselt väljendatult ideoloogilised faktorid. Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul). Viiendal valitsemisaas- tal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Ometi oli tal kogu valitsusaja jooksul üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked) (Clayton 2001: 120). Ta oli Amenhotep III ja selle peanaise (Suure Kuningliku Abikaasa) Tii teine poeg. Arvatavasti kutsuti ta troonile pärast vanema venna surma isa kaasvalitsejana juba selle viimastel eluaastatel, nagu see Egiptuses kombeks oli. Ta lasi end kroonida Lõuna-Egip- tuses Hermonthises päikesejumala Ra-Harahte templis (Jacq 2000: 46), ta abi- ellus oma ema (kuninganna Tii) venna, minister Eje tütre (st onutütre) Nofre-
jutuajamine.Ammoni templit valvatakse.Paljud inimesed olid saanud surma ja väga palju verd valati.Horemheb ööbib ja elab Sinuhe juures. Tegelased tahavad Amonit võimult ära saada siis ei ole vaarao ohus. Neegrid - ehk mustanahalised on Musta Aafrika tumeda nahavärviga põliselanikud ning nende järglased mujal maailmas. USA-s arvatakse nende hulka enamasti ka mulatid. USA neegreid nimetatakse ka afroameeriklasteks. (lk.20) Hatsepsut - (või Hapsepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr.Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile
juhtimiseks viidi isegi pealinn üle Faiumi (It-taui ehk Kahun uus Egiptuse administratiivne ja religioosne keskus). Töö viidi lõpule dünastia viimase suure vaarao Amenemhet III ajal (pärast teda valitsesid Amenemhet IV ja Nefrusobek), kes kaunistas Faiumi mitme majesteetliku mälestusmärgiga. Nende hulgas oli kõige grandioossem tema hauapalee, mida kreeklased pidasid üheks egiptuse ehitus-kunsti suurimaks imeks. Kreeklased nimetasid seda "labürindiks" (trooninimi Labiri). Nomoste ülikkonna võimu piiramine. Nomosevalitsejad alistati uuesti vaarao võimule ja nad muutusid kuninga asehalduriks. Amenemhet I taastas nomoste vanad piirid, mis eelnenud sõdades olid rikutud. Paljudel juhtudel vähendas vaarao eriti separatistlikult meelestatud nomoste territooriumi, selleks, et neid nõrgestada. Nomarhide kasutada olev varandus jagunes kahte ossa: pärusvaranduseks "allodiks" ja varanduseks, mis oli seotud nende kui nomosevalitsejate ametiga
annaabi.ee 
