KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31. jaanuaril sai tormist tornaado ning möödus Saalomoni Saartest 2. STAADIUM · Yasi tromb jõudis Korallimerre · Tsükloni suurus ning tihedus kasvas · 2. veebruaril 2011 muutus keerist...
Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal
*Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati. Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused Troopiline tsüklon · Paksud rünksajupilved · Idast-läände liiguvad · Tuule kiirus üle 100m/s · Nimetatakse orkaanideks Tornaado, tromb · Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Tuule kiirus üle 3-11m/s · Liikumissuund suvaline · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks · Esineb vee kohal · Läbimõõt 10mm kuni meetrini · Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal.
lumekübemed. Tera muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega, kattes rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest.
· Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km · Paksud rünkasajupilved, keskel sajuvaba ala · Liikumissuund idast läände · Tuule kiirus üle 100 m/s · Nimetatakse orkaanideks või Ida- Aasias taifuunideks Tornaado, tromb · Esineb Põhja Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Liikumissuund suvaline · Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved
lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte. Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere hüübimise tagamine, rahuolekus trombotsüütide hulk langeb. Kui verel ei ole võimet teostada verehüübimist, verehüübimatus. Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale. Vere hüübimine- vere füüsikalis keemiliste omaduste muutumine, muutub zeleetaoliseks trombiks. Trombiin on olemas mitteaktiivne ja aktiivne olekus. Veresoonekatkestus, tekib trauma, eristatakse tromboplastiini. Sulgeb veresoonekatkestuse, hoiab ära vere väjumise veresoonkonnast. Paistakase verre kus toimub verekatkestamine. Kehaline töö. Aktiivses olukus muutub vere reaktsioon, piimhappe, muudavad vere happelisemaks. Vere ph võib langeda 7,0, väga aktiivses olekus. Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest
3) Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel Vere hüübimine Võtavad osa: 1) Versoon (ahaneb) 2) Trombotsüüdid 3) Verehüübimisprotsess Ei toimu suurters arterites, veenides Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge Selle järgneb punase trombi teke - fibrinnogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks - fibriinkiud tõmbuvad kokku poolkõvaks punaseks trombiks Fibrinolüüs - hüübimisele vastupidine protsess HISTOLOOGIA Põhimõisted: Histoloogia- õpetus kudedest; uurib rakkude, kudede ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil Üldhistoloogia- tegeleb kudedega, üksikult võetud kudede ehituse ja talitlusega nt rasvkude Erihistoloogia- uurib organite rakulist ja koelist ehitust nt hamba, mao jne Normaalne histoloogia- käsitleb terveid kudesid, organeid
annaabi.ee 
