protestantlikes ülikoolides. Triviaalkoolis õppis algusest peale ka linnapäritoluga eesti poisse. Leiti, et tuleb toetada, et ka vaesed poisid kooli saata, neid toetada- neile abi muretseda. Neile hakati ostma õpikuid ja riideid. Tegeldi ka tütarlaste hariduse küsimustega. Koolile lisati juurde ettevalmistusklass, mille ülesanne oli emakeelse alghariduse omamine. Parimatele kooliõpilastele anti stipendiume, samuti abistati vaesemaid koolipoisse. Linnalaste triviaalkooli programmi lisati õpetus antiikautoritest, kreeka keel- see laiendas edasi õppimisvõimalusi Lääne-euroopa kõrgkoolides. Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma estikeelse kirikukirjasõna ja vajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka Tallinnast kaugemale.
anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu. Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti 1 Kadri Kivirand EKL-kõ1 ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vanakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku
hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu. Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku kohustuse sõlmimist, kus tagasitulekul lubati hakata koolmeistriks või pastoriks kodulinnas, anti toetusraha stuudiumi lõpetamiseks välismaal.
hoolimatuse tõttu püha katekismuse õpetust õppida ei taha, ei tohi ta sootuks mitte lubada armulauda ega vaderiks, vaid peab hoopis püüdma, et krahvlikud komandandid neid asjakohaste sunnivahenditega selleks ergutaksid, ja kui seegi ei aita, siis tuleb neid hirmutada kirikukohtu ette kutsumise, avaliku põlu ja kristliku matuse keeluga. Kui nad aga sellises riivatuses surevad, visatakse nad sohu." (Andresen 1997, 123) Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos. SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI Saja aasta möödudes reformatsioonist oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas sõdade lõppu. Esijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kirikuvõim
pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab
Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa- eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid
annaabi.ee 
