24% pliioksiidi. Kuumuskindel klaas-kuumuskindlus tähendab eelkõige vastupidavust järskudele temperatuuri muudatustele. Paksemaid ja vastupidavamaid nõusid . Toodete puhul tuleb jälgida kasutusjuhendit ja märke. Hoidmiseks külmikus ja sügavkülmas. Sobivad kasutamiseks mikrolaineahjus tavalises-ja elektriahjus. Värviline klaas vananedes muudab klaasi tooni. Raskestipurunevad klaasid-klaasi tugevamaks muutmiseks pannakse klaasi traatarmatuur. Valmistatakse nt autoaknaid. Tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali, vaid jäävad sitke keskmise kihi külge. Keemiliselt vastupidavad klaasid-laboratooriuminõud Klaaskeraamika e. Sitall(silikaat+kristall) tehakse seina-ja põrandaplaate. Kvartsklaas on väga kallis ja rabe, sellepärast valmistatakse sellest ainult väikeseid nõusid.
karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas · Ornamentklaas reljeefse mustriga · Armeeritud metallvõrguga klaas · Poleeritud klaas 12 · Tripleksklaas · Uvioolklaas · Klaasplokid, valmistatakse silikaatklaasist · Profiilelemendid U-kujulise läbilõikega toorklaasist elemendid · Dekoratiivsed pinnakatteklaasid · Klaastorud · Mullklaas · Klaasvatt · Klaaskristallilised materjalid ehk klaaskeraamika Eriomadustega klaasid. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650o C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga.
prismasid, mis panevad klaasi särama. Klaasimassile lisatakse kuni 30% PbO või BaO. · Karastatud klaas tavalise klaasi purunemisel tekkivad teravad ja pikad killud. Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained
omadused tugevnevad; Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 76. Klaaside liigitus Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) Karastatud klaas (saamine karastamise teel) Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 16 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre.
} Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; } Pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; } Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 73. Klaaside liigitus Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 74. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2);
Modifitseeritud klaasid (tooge näiteid koos iseloomulike omadustega). karastatud klaas klaasi kuumutatakse natuke üle klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud. Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali. Klaaskeraamika (sitallid) 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast
(SiO2, B2O5,Al2O3) nt laborinõud; tavaline klaas (Sio2, CaO, Na2O) nt aknaklaas. Liigitus: }Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. Fiiberklaas - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill
Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida käsutatakse esinduslikumates hoonetes uste- ja ka aknaklaasidena. Värvilised klaasid saadakse tooraine vastava valikuga. Klaasi värvust mõjutavad kõige rohkem mitmed metallide ühendid (mangaani-, koobalti-, kroomi- jne ühendid). Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel Uliõhukese tooniva kihiga. Tripleksklaas on kolmekihiline. Kähe klaasi vahele liimitakse sünteetiline kile. Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi koos. Vooderdusklaasina käsutatakse harilikku akna- või vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi käsutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Karastatud klaas saadakse klaasi kuumutamisel 6OO...7OO°C juures ja sellele järgneval järsul jahutamisel õhus
pehmed, kuluvad. Modifitseeritud klaas karastatud klaas klaasi kuumutatakse natuke üle klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud. Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei lend klaasikillud laiali. Karastada võib ka silikoonõlides, siis moodustub pinnale polümeerne kiht, mis tugevdab ja teeb kuumakindlamaks. Väga tugeva klaasi saamiseks töödeldakse seda Hfiga. Klaaskeraamika 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning on sitall
Klaasimassile lisatakse kuni 30% PbO või BaO. · Karastatud klaas tavalise klaasi purunemisel tekkivad teravad ja pikad killud. Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained
Klaasimassile lisatakse kuni 30% PbO või BaO. · Karastatud klaas tavalise klaasi purunemisel tekkivad teravad ja pikad killud. Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained
Sardklaas on väga tugev 233 materjal, mis talub ka lööke. Peegliklaas. Selle saamiseks lihvitakse klaasi mõlemat poolt. Saadakse moonutustevaba klaas. Peegliklaasi kasutatakse uste- ja aknaklaasidena esinduslikumates hoonetes. Värvilised klaasid. Seda saadakse värviandva toorainega. Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel õhukese tooniva kihiga. Tripleksklaas. See on kolmekihiline klass. Kahe klaasi vahele liimitakse sünteetiline kile. Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi osad koos. Vooderdusklaas. Seda tehakse harilikust akna- või vitriiniklaasist. Klaasi tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse hoonete välisvoodriks. Vahel kasutatakse ka sisetöödel. Karastatud klaas. Seda saadakse klaasi kuumutamisel 600...700ºC juures, millele järgneb järsk õhus jahutamine.