nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toimekiirusega ning kirjeldada iga funktsiooni. moodustab kahendloenduri järgu. jaotataksegruppidesse. Gruppide tarvitab tööks vähem energiat. 2
hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet 2. rööpülekandega(sünkroone) loendur. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv). Arv 7 – vaja kolme trigerit 2*3=6 Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. 14. Asünkroone loendur D-trigeritel (näide, 4-bitine). See on 3 bitine, nelja jaoks on vaja ühte trigerit juurde. Esimene, noorim järk saab
Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. 6.7 D-triger Andmesisendiga D-triger on ühe infosisendiga. Trigeri väljundsignaal kordab sisendsignaali, kuid see toimub ajaliselt sünkroniseerimisimpulsside perioodi
OLD ja NEW näitavad muudatuse algset ja hilisemat väärtust (ainult reataseme jaoks) • Millist tuupi trigereid saab/ei saa Oracles kasutada? Milliste sundmuste tulemusel ̈ triger kaivitatakse ja millist tuupi sundmustega ei saa trigerit seostada? (Pole olemas SELECT trigereid ega DURING trigereid. Saab kasutada INSERT, UPDATE, DELETE korral.) • Oracles trigeritega seotud "mutating table" probleem. (reataseme trigeriga ei saa SQL lauseid kasutades lugeda/muuta andmeid tabelis, mille muutmine trigeri kaivitas. Lahenduseks on kasutada lausetaseme trigerit.) • Millise fraasiga algab Oracles salvestatud protseduuri/trigeri/arvujada generaatori loomise lause? (CREATE PROCEDURE / CREATE TRIGGER / CREATE SEQUENCE) • Kuidas nimetatakse andmebaasisusteemis Oracle kasutatavat
loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n- loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga.
Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur – Kahepositsiooniliste trigeritega, st igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut (0- väljalülitatud, 1-sisselülitatud) Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest
*down counters which decrease (decrement) in value. kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor
riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. 71 SRAM tehnoloogia omadusi: a) Funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; b) Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess; c) Programmerimine toimub pärast toite sisselülitamist ja võimalik on töö ajal ümber konfigureerimine; d) Vajalik toite sisse lülitamisel konfigureerimiseks väline mäluga seade, kus hoitakse kofiguratsiooni faili; e) SRAM elemendid on suured (5 transistori), nõuavad toidet, infoliine, maandust ja valiku liine;
riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. SRAM tehnoloogia omadusi: 69 a) Funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; b) Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess; c) Programmerimine toimub pärast toite sisselülitamist ja võimalik on töö ajal ümber konfigureerimine; d) Vajalik toite sisse lülitamisel konfigureerimiseks väline mäluga seade, kus hoitakse kofiguratsiooni faili; e) SRAM elemendid on suured (5 transistori), nõuavad toidet, infoliine, maandust ja valiku liine;
(Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H). - MS-triger – loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega e trigerite sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut. - D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne.
nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger realiseerib loogikafunktsiooni
AFTER INSERT - käivitatakse pärast kirje lisamist tabelisse. UPDATE - triger käivitub siis, kui olemasolevat kirjet tabelis muudetakse.(UPDATE lause). Analoogselt INSERT-trigeriga olemas BEFORE UPDATE ja AFTER UPDATE trigerid. DELETE - triger käivitub kirje kustutamisel tabelist. Olemas BEFORE DELETE ja AFTER DELETE trigerid. Ühe tabeliga võib olla seotud mitu ühte tüüpi trigerit. Pole olemas ka DURING trigereid. Trigeritega seotud "mutating table" probleem Mutating table on: - tabel mida parajasti muudab see SQL- lause (INSERT, UPDATE või DELETE lause), mis trigeri käivitab. Reataseme trigeri protseduuris ei saa SQL lauseid kasutades lugeda/muuta andmeid tabelis, mille muutmine trigeri käivitas. - tabel, mis allub muutustele trigeri käivitanud käsu poolt tänu välisvõtmetega seotud lisakitsendustele (DELETE CASCADE).
annaabi.ee 
