3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA
! ! ! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise
omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2
1 närv, mille kiud pärinevad superior'i vastaspoolsest tuumast silmakoopasse silla ja N opthalmicus: Juured: nucl motorius n trigemini (eve), pedunculus fissura orbitalis sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion branhiomotoorne tuum, kiud cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n
valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu. Tractus trigeminothalamicus Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega. 1. Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus. 2. Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju ‒ radix sensoria (V). 4. Teise neuroni keha nucleus spinalis n. trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus). 5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Lisanduvad lemniscus medialis´ele moodustavad leminscus trigeminalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´es ‒ nucleus ventralis posteromedialis. 8. Läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Aksonid jõuavad kiirusagara gyrus postcentralis´esse. Tagaväädi teed
juures poolkerasse - vahel on fossa interpeduncularis põhja moodustab veresoonte poolt mulgustatud ajuaine – substantia perforata posterior (C19) SISEEHITUS TECTUM MESENCEPHALI (alaarplaadi materjalist) - Substantia grisea centralis (AB1) tsentraalne hallaine -> keskaju vahejuha ümber -> osaliselt tegmentum’is - Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate
sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus Kogu nucleus spinalis nervi trigemini kahjustusel tekivad näol ulatuslikud dissotsieeritud tundlikkusehäred valu- ja temperatuuritundlikkuse puudumisega (taktiilne tundlikkus normaalne!). (motoorne osa: mälumislihaste innervatsioon; sekretoorne osa: seotud parasümpaatilise nv-ga) VII - Näonärvi kahjustus Näonärvi perifeerne halvatus: (võib tekkida ka külmetusega. Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus o Lagoftalm - silm ei sulgu
annaabi.ee 
