Sellist ruumi on reeglina vanadel kortermajadel raske leida. E.VILDE 132 KORTERMAJA NAUTIMAS SOOJA JA VÄIKSEID ARVEID. KÜ VILDE 132 andmed 1 Aadress: Vilde tee 132, Tallinn, 12614 Kaugkütte võrdlus -MW SÄÄST -70% 2 Majade arv: 1 3 Korruseid: 5 150 4 Trepikodasid: 6 5 Kortereid: 90 100 6 Elamispind: 4361 m2 2010.a. 7 Ventkorstnaid: 18 ( a 5+5 lõõri ) 50 2013/14.a.KK 8 Soojasõlmi 1 9 Aasta soojakulu MWh-des: Heatcatcher käivitati 15.10
välistingimustes liikudes. Komistamine trepiastmete märgistamine jne.). töövahendite ja juhtmete taha. Paigutada elektriseadmete juhtmed Kukkumine redelilt. Õnnetusjuhtumite korral on nõuetekohaselt. võimalikud väga rasked tagajärjed Valgustada trepikodasid efektiivsemalt. Õpetada töötajatele õigeid töövõtteid redeli kasutamisel. Puhastada jalad enne ruumi sisenemist. Olla ettevaatlik
lehti, suvel niidetakse muru ühiskasutuses olevalt haljasalalt enamasti kordamööda ühes oma aiamaa niitmisega. Talvel organiseerib lumekoristuse oma parkimiskohalt igaüks ise. Hekkide lõikamine korraldatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele kas ise või ostetakse teenust aleviku üldkasutuses olevatel aladel heakorrateenust teostavalt ettevõttelt. 7.2. Hoones Hoonesisese hooldusega tegelevad korterite omanikud ja üürnikud ise, graafiku alusel või kokkuleppeliselt. Trepikodasid koristatakse vastavalt vajadusele korruste kaupa naabritega kordamööda. 7.3. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemide lihtsamate hooldustöödega tegelevad majaelanikud. Keerukamaid ja professionaalset hooldust nõudvate tööde jaoks kutsutakse kohale spetsialist. 17 8. Majanduskava 8.1. Majanduskava 2011 analüüs Raamatupidamise aastaaruande andmetel oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga ühistu
· päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; · pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). 6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel.
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. · (2) Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). · (3) Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). · (4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. · (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele.
Evakuatsioonitrepid paiknevad trepikojas, mis moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni. Evakuatsioonitrepikoda peab olema mittepõlevast materjalist ja REI-60. Treppide arvu piisavuse hindamisel tuleb arvestada: Hoone igal evakuatsioonialal peab üldjuhul olema vähemalt kaks trepikoda. Trepikojad tuleb paigutada otstarbekohaselt. (evakuatsioonipääsud peavad paiknema hajutatult). Kuna muidu võivad väljumistee pikkust piiravad sätted tingida suurema arvu trepikodasid. Ühe evakuatsioonipääsu võib asendada pääsuga läbi tuletõkkeuske teise tuletõkkesektsiooni. Treppe võib ehitada puidust, metallist, betoonist, klaasist, plastist, kivist. On monteeritavad ja kohapeal valmistatavad trepid. Raudbetoontrepp: Montaaziskeem Trepimarss toetub mademele ja see omakorda trepikoja külgseintele. Vanematel hoonetel on kasutusel ka treppe, kus trepp on ehitatud monteeritavatest üksikdetailidest.
10% 0% Vahelaed Vaheseinad Joonis 12.4 Müraprobleemid uuritud korterites. Tehnoseadmetest tulenevat ajutine või pidev müra ei ole puitkorterelamutes suureks probleemiks, kuna vaid alla 20 % vastanutest märkis seda probleemi. Koridore ja trepikodasid pidasid ebapiisavalt päevavalgusega varustatuks 38 % vastanutest ning eluruume 22 %, mis on tunduvalt enam kui telliskorterelamutes uuritud korterite puhul, kus vastavad arvud olid 17 % ja 11 %. 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid Terviseprobleemidest on enim välja toodud kodus olles põhjendamatu väsimuse tunnet (11%), kuid kõikidel juhtudel on seda peetud pigem harva esinevaks nähuks. Tihti esineva
annaabi.ee 
