väljapeetult ning rahulikult. Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime lesk Capet. Kuid ega ka Marie Antoinette'i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla. Täielikus haudvaikuses läbib tema pead ainult üks mõte: ,,Ainult veel viis minutit suremiseni ja siis surematus" Nõnda tegi Marie Antoinette oma viimased uhkelt lennukad sammud ilma igasuguse kõrvalise abita õhtukingades trepiastmetest üles. Ja nüüd ongi ta surematu. Ta kandub igavesti edasi ajaloos ja temast vändatakse filme ning kirjutatakse üha uusi ja uusi raamatuid. Marie Antoiniette on surematu. Raamatus rikastasid paljud prantsuse keelsed väljendid, mis andsid juurde tegevuskoha ja ajastu hõngu. Järgnevalt tooksin mõned tabavamad väljendid. · Trop d'empressement gaterait le tout. Liigne tormakus rikuks kõik. · Petite rousse väike punapea
5 Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, jätkamaks teekonda tõkketagusel vooluveekogul. 6
kolme punkti toetusel, üks käsi õhus); läheb neljakäpukil asendis ise istuma ja tuleb tagasi (ühe käe toetusel); istub kindlalt ilma toeta; lapsel on kindel istumistasakaal, võib toetada kätega taha; suudab pöörelda ümber oma telje, pöörduda ümber, et üles võtta mänguasi; tõuseb püsti läbi poolpõlvituse (üks jalg on juhtiv); võib teha esimesi külgsamme; varvaste haarderefleks on kadunud (ei tohi enam varbaid rullida); oskab trepiastmetest üles ronida; oskab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: kontakteerub pikalt ja hästi; nõuab kindlameelselt silma hakanud asja ja protesteerib, kui tahad tema käes olevat lelu ära võtta; jätkab võõrastamist. Sensoorne areng: lokaliseerib heli täpselt; kasutab aktiivselt nimetissõrmega osutamist. Intellektuaalne ja keeleline areng: lapse lalinast on saanud suhtlemisvahend teistega
Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele. 8-kuune laps oskab roomata (osadel lastel jäeb roomamise etapp vahele). Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta. Kõhuliasendist oskab tulla ise istuma. Tõmbab end toe najal iseseisvalt seisma. 9-kuune peaks oskama neljakäpukilt minna istuli ja vastupidi. Laps peaks neljakäpukil olles suutma ühe käega haarata mänguasja. Mööblist kinni hoides peaks tegema külgsamme. Osakab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju. Oskab trepiastmetest üles ronida. 10-kuune suudab seista lühikest aega iseseisvalt. Laps suudab millegile toetudes käia. Osakab istuvast asendist end püsti upitada. Oskab lehvitada hüvastijätuks. 11-kuune kõnnib mööda tuba, toetudes mööblile. Liigub kiirelt neljakäpukil (osad lapsed ei hakkagi neljakäpukil roomama). Võib isegi kõndida. Tõuseb toe najal püsti ja laskub tagasi, ühe käega kinni hoides. Laseb ennast põrandale pikali ja tuleb istuma tagasi. 12-kuune laps seisab kindlalt püsti
et ta pole praegu teenistuses. Mees läks siis edasi. Koridor läks pikkamööda pimedamaks ja mees kuulis, kuidas auto mootor kuskil töötas ja talle puhkus näkku külm öine õhk, järelikult pidi koridoril olema aken, mille keegi oli avanud. Mees aga jõudis liftini, kuhu ta sisenes ja Bobby tõi mehele ta mantli, kella ja kaabu. Lift hakkas tõusma, kui ta viimaks peatus, leidis mees end lamedalt lumiselt katuselt, tuul puhus siin neljast suunast. Mees läks trepiastmetest alla ja olles maapinnal, leidis ta ennast otse tänavalt. See oli pime ja tühi tänav, aga otse ees kumas valgus ja kuuldus rahvahulga kisa ja kära. Seal oli peatänav, kust mees mõne tunni eest oli põgenenud. Mees oli jälle seal tänaval pärast paariminutilist kõndi. Talle tulid vastu kolm veidi nikastunud noormees ja sirutasid käes tema poole, surudes ta kätt ja soovides talle head uut aastat. Mees oleks võinud vanduda, et oli neid mehi varemgi kohanud
alles, et Gabriel kerjaja kuube kandis; tal oli kepp käes ja kott kaelas. «Kas niisugusele kerjajale ka keegi almust peaks andma?» mõtles Agnes kaheldes. Ta lükkas eesriidg kõrvale ja kummardus pisut aknast välja. Nende pilgud juhtusid kokku. Nad noogutasid teineteisele pead. Rohkem ei olnud esiotsa kummalegi vaja, selle ühef pilgu ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta. Natukese aja pärast hüüdis ümmardaja hääl ukse tagant: «Kes seal on?» «Vaene sant, palun jumala pärast tükikese leiba,» oli vastus. Agnes kuulis, kuidas uks lahti keerati. «Oh sina laiskvorst!» hurjutas tüdruk. «Suur terve, tugev mees -- kas sul häbi ei ole kerjata?» «Ara kurjusta, kena neiu,» meelitas Gabriel, «kurjus ei sünni inglitele. Iialgi argu kräsutagu
annaabi.ee 
