mis aitavad lõõgastuda ja argimured unustada. Tavaliselt läheb selline käitumine üle piiri ja andekad inimesed vajuvad "musta auku," millest välja saada on väga raske. Mõelge vaid, kui paljud välismaa kuulsused vaevlevad narkosõltuvuse käes. Ka eesti edukate artistide ja kirjanike elud on mõnel juhul lõpetanud just alkohol. Väga vähesed suudavad loobuda oma pahest ja tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Paljud lapsevanemad panevad väikseid lapsi meeleheitlikult igalepoole trennidesse ja ringidesse, et avastada oma lapse andeid juba varajases lapsepõlves. Tundub, et nad lausa võistlevad oma vahel, et kelle laps on tublim, parem, ilusam ja andekam. Mõne algklassi lapse elu koosenbki ainult koolitööde tegemisest ja huvikoolis käimisest, sest kohe peale kooli minnakse trenni ja sealt edasi näiteks muusikakooli või kunstiringi.Laps jõuab koju alles hilja õhtul ja peab tegema hakkama koduseid töid ja nii päevast päeva.
Kuid kuidas lapsevanemana teada, kas sinu laps on väiksena õnnelik või mitte? Selleks, et laps oleks õnnelik, tuleb lasta kõigepealt lapsel end avastada. Laps peab teada saama, mis talle tõeliselt teha meeldib. See eeldab muidugi seda, et vanemad lasevad lapsel tegeleda paljude erinevate tegevustega ning samas ise ka uusi tegevusi lapsele tutvustades. See ei tähenda seda, et vanemad peaksid oma last üle koormama teda liiga paljudesse huviringidesse ja trennidesse paigutades. Lastes oma lapsel end avastada, leiab ta lõpuks oma huvi või asja, mis talle tõeliselt teha meeldib ning millesse ta suhtub kirega, isegi kui see tundub väiksele lapsele natukene liiga palju. Õnnelik lapsepõlv on lapsel, kelle vanemad pööravad talle piisavalt tähelepanu ning temaga tegelevad. Kui vanemad pööravad oma lapsele liiga vähe tähelepanu, võib laps sattuda halba seltskonda ning see võib tema tuleviku tõeliselt pea peale pöörata
laps saab natukenegi rohkem liigutada või leiab endale mõne ala, mis talle väga meeldib ning soovib igapäevaselt tegeleda. Samuti on väga kasulik kui koolides käivad erinevad erialatreenerid, kes tutvustavad lastele oma spordiala, kuna koolis lihtsalt ei jõua ja puuduvad kõikide valdkondade varustus ning teadmised, et seda pädevalt teha. Kindlasti ei ole kõigil vanematel võimalik finantsiliselt oma lapsi trennidesse panna, siis rääkimata ise treeningutes käia, mis maksavad. Kuid koolides toimuvad huviringid, mis on tasuta ning seal saab osaleda, üldiselt toimuvad küll üks kord nädalas, aga üldpilt on ikka parem kui mitte midagi. Sama käib ka täiskasvanute treeningute kohta. Tallinnas on erinevaid treening gruppe, kes saavad ise kokku ja lihtsalt teevad koos, et siis üksteist motiveerida ja kõik oleks lihtsam. Üldiselt ei ole nende eest
nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks. Seda ei tahaks keegi oma pisikesele, et ta istuks terved päevad ainult kodus ja rikuks oma silmi, parem las olla kuskil trennis või väljas. Ainuke negatiivne asi on selle juures, et lapsel võib väga varases eas ka villand saada treeningalast millega ta on juba terve elu tegelenud.
Nädalas jõime ära vast neli-viis liitrit kokat. Käisime isegi minu kasuisa ja ta sõbraga kalal. Kolmandas klassis kolisin ma Rakverest ära ja mõned aastad ma Madist ei näinud. Alles 2-3 aastat tagasi ühel sünnipäeval. Teine tõeline sõber oli Karl. Tema vanaema ja vanaisa olid minu naabrid ja ta veetis oma nädalavahetused seal. Ta oli sammuti minust paar aastat vanem. Karliga suhtlen ma siiani, enamjaolt kahjuks ainult internetis. Tema vedas mind kõik võimalikesse trennidesse jalgratta trenn, võrkpall, ujumine jne. Enamus trennides käisime kahjuks ainult mõned korrad. Selle eest pean temale tänulik olema. Rohkem sõpru hakkas mul tekkima seitsmendas klassis. Ma isegi ei mäleta kuidas tutvumine käis, ma arvan et läbi ühiste tuttavate. Praeguste sõpradega olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja lahked. Tülid suudame tavaliselt ikka sõnadega ära lahendada. See suvi käisime semudega päris paljudes kohtades ära, nagu näiteks Pärnus
Üha rohkem on isade roll peres muutumas, isad soovivad kasvatusest osa võtta, nad tahavad emasid rohkem aidata, osaleda lapse elus, tegeleda laste muredega. Praegusel ajal on olukord perehierarhias oluliselt muutunud. Isade tähtsus laste kasvatamisel on üha enam kasvanud. Isad jäävad emade asemel lastega lapsehoolduspuhkusele, kasvatavad ja toidavad lapsi, aitavad kodutööde ja kooliprojektidega, viivad neid trennidesse ja huviringidesse, mängivad oma lastega. Kui varem selle kõigega tegeles ema, siis tänapäeval on isa roll kõvasti tõusnud perekonnas. 7 3. ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST Lahutus mõjub raskelt igale pereliikmele. Harva on nii, et lahutuse tagajärjel jääb perekonnastruktuur samaks või isegi endiseks. Ema ja isa ei suhtle tavaliselt omavahel ja lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel
näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast. Minapildi kujunemisel on oluline see, et laps oleks enesekindel ja sotsialiseeruks teistega. Minapilt ei tohiks kahjustada teisi inimesi. Sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja leevendamisel on oluline roll huvitegevusel. Tavaliselt suunavad lapsevanemad oma lapsi erinevatesse trennidesse, kunstiringidesse, muusikakooli ja teistesse huvitegevustesse. Kui selles osas lapsevanema toetus ja suunamine puudub on sotsiaalpedagoogi ülesandeks sellega tegeleda. Tuleb ette olukordi, kus lapsevanema ootused ja lapse tegelikud võimed erinevad. Ka sellises olukorras peaks sotsiaalpedagoog sekkuma ning välja pakkuma erinevaid lahendusi. Läbi huvitegevuse laieneb lapse ja noore silmaring ja ta omandab uusi oskusi. Huviringidest saadud kogemusi
sündinud lapsele, poisse ei tohi eelistada tüdrukutele ning terveid lapsi ei tohi eelistada haigetest või puudega lastest. Lapsendatud laps on võrdne nii perekonnas kui abielus sündinud lastega. Lapsed on kõik võrdsed ja absoluutselt ei tohi eelistada mitte mingitel põhustel ja alustel ühte teisest. 1.2.4 Lapse sotsiaalsed õigused Laps võib vabatahtlikult osaleda organisatsioonides ja liikumistest, kuuluda rühmitustesse ja vabaaega korraldavatesse gruppidesse, ringidesse ja trennidesse mis on eakohased, arendavad ja mis arvestavad lapse vajadusi ning mis eelkõige on tervislikud. Lapsele ei tohi vanemad peale sundida oma religiooni, oma tõekspidamisi ega oma mõttemaailma. Vanemate ja riigi poolt koolitatud ekspertide (õpetajate, psühholoogide ja muu sotsiaaltööd korraldavate ametnike) ülesandeks on õpetada ja suunata last tegema vahet heal ja halval, õigel ja valel, mitte peale suruda oma tahet. Lapsele peab olema
annaabi.ee 
