Standardi kohaselt valin tähistusega K- teriku. Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01. Põhilisteks treimisoperatsioonideks kasutan K10 ja teriku ning viimistluseks valin K10 teriku. Pinna 1 töötlemiseks kasutan astmetreitera ja sisetreitera. Pinna 2 töötlemiseks kasutan kombineeritud avardi-süvistit. Avardi-süvisti materjaliks valin vastavalt hallmalmi puurimiseks. 3. Tooriku kinnitusmeetod ja lõiketöötlemise skeem Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki koonus-silindrjasest (sinisest) osast kolmemokalisse isetsentreeruvasse padrunisse. Esimesena töödeldakse positsiooni 1 (tähistatud punase värviga) ning peale seda, kinnitatakse toorik puurpingi töölaua külge ja töödeldakse positsioon 2 (tähistatud kollase värviga). Töötlemisteekond: I paigaldus toorik kinnitatakse treipinki kolmemokalise isetsentreeriva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepinda vastavalt etteantud mõõtmetele. Kasutades selleks astmetreitera.
Spindlipööreteks seadsime 1400 p/min. Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et võll anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime,kuidas kasutada lintsaagi, seadistada treipinki valmis töötlemiseks, kinnitada toorikut ja astmetera. Õppisime koorivalt ja siluvalt töötlema, ning kuidas astmetele faase teha. Saime selgeks, kuidas hooldada ja puhastada treipinki peale töö lõpetamist.
1,6-25m sõltuvalt pinnast (vt. joonist). Pikitreimisel kooriva ja puhastöötlemise korral on soovitatav. pinnakaredus 1,6m ja otsatreimisel 3,2m, mis vastab meie soovitud nõuetele, seega on antud detail ilusti töödeldav universaaltripingis. Peale töötlemist treipingis oleks lisaks vaja veel augud sisse puurida. Soovitatav pinnakaredus puurimisel on 12,5m, mis samuti jääb soovitud piiridesse. Selleks kasutame vertikaalpuurpinki. Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki silindrilisest osast (pikem) kolmepakilisse padrunisse. Kuna toorik on küllaltki suure läbimõõduga (sõltub ka treipingist), siis on padruni pakid ümber pööratud. Järgmisena töödeldakse avaus, mille kaudu toimub edasine kinnitamine välispindade treimisel, ja ka toorikust välja ulatuv välispinna
Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada automaattreipinki, mille tootlikus on oluliselt suurem ning inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta (töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest)
pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde
Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku
Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm
· Tooriku paigaldamine padrunisse · Astmetreiteraga otspindade silumine · Silinderpindade kooriv töötlemine · Silinderpindade siluv töötlemine · Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimise põhimõtetest. Harjutasime kruviku ja nihiku kasutamist ja lugemist, tutvusime erinevate treiteradega. Saime ka selgeks, kuidas hooldada treipinki nii, et ka järgmistel oleks seal hea tööd teha.
....... 11 Puidu surve lõikuri esitahule................................................................................. 11 Hõõrdejõud........................................................................................................... 13 Töödeldava pinna kvaliteet................................................................................... 14 Ettevalmistus treimiseks...................................................................................... 16 Tooriku paigaldamine treipinki.............................................................................. 16 Peitli hoidmine ja käsitsemine.............................................................................. 18 Ohutusnõuded...................................................................................................... 19 Puidu lihvimine..................................................................................................... 21 Elektrilised käsitööriistadest lihvijad........................
siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 4
mitmel pingil. Hulgitootmisel, st. juhul kui pikema aja vältel valmistatakse väga palju ühtesid ja samu detaile, on otstarbekas töödelda toorikut automaatpingis. Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks. Läbim on siirde lõpetatud osa, mis koosneb tööriista ühekordsest siirdumisest tooriku suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad. Baasina võib üheaegselt kasutada ka kahte pinda. Näiteks tooriku kinnitamisel padrunisse ja tagatsentrisse on baaspinnad tooriku välispind ja tsentriava faasi koonuspind. Esimest paigaldusbaasi nimetatakse alg ehk mustbaasiks , selleks võib olla tooriku välispind.
Ümarmaterjali lõikamine 90⁰ 230 mm Ümarmaterjali lõikamine 45⁰L 190 mm Ümarmaterjali lõikamine 45⁰R 170 mm 5 3. TREIPINK HAAS TL-1 Treipingi valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus. Spindli ava tõttu on võimalik antud toorik sisestada treipinki, sest treipink võimaldab sisestada kuni 500 mm pikkust ja 203 mm diameetriga toorikut. Operatsiooni käigus valmistatakse toorikust 20 detaili ning lisaks jääb üle kuni 46 mm pikkune osa jääki, mis on vajalik operatsiooni viimase paigalduse tegemiseks. Ühes operatsioonis tehakse neli paigaldust ehk ühes paigalduses tehakse 5 detaili. Mõõta üle iga kahekümnes detail digitaalse nihikuga 150 mm +/-0,01 mm ja lisaks ka korkkaliibriga keerme M24. Tabel 2
arendamisele. Töö gruppidega 51 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused Kutseoskused Üldoskused Sotsiaalsed oskused Näiteks Näiteks Näiteks • oskus kasutada treipinki • emakeele ja võõrkeelte hea • oskus teha koostööd teiste • teadmised selle kohta, kuidas valdamine inimestega kasutada kasvuhoones vett, • teadmised matemaatika, • paindlikkus stressi- ja konf- väetisi, valgust ja soojust aritmeetika ja geomeetria liktsituatsioonides • oskus valmistada toitu kõige olulisemate meetodite • oskus suhelda teiste inimes-
annaabi.ee 
