Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent Agar-agar, taimsed limad ja hemitselluloosid Mannoos Suhkur-alkohol mannitool Mõnede liitvalkude koostises Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt.
Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Nt E. coli kasutab osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka betaiini. Stafülokokkidel on osmoprotektoriks proliin. Mitmed bakterid kasutavad osmoprotektorina ka sahharoosi ja trehaloosi. Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel - Paljudel halofiilidel (näiteks halofiilsed arhed, aga ka näiteks eubakter Salinibacter ruber) on osmoprotektoriks KCl ja seetõttu peavad nende ensüümid hästi taluma kõrget soolasisaldust. Raku sees on ca 5M KCl sisaldus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte soolaga välja sadeneda ja sellega soolaga kohanenud
Põuakindlate taimede loomisel lähtutakse selliste kõrbetaimede biokeemiliste radade geneetilise aluse väljaselgitamisest, mis kuivaga näivad täiesti surnutena, kuid vihma käes ärkavad uuesti ellu. Nende komponentide lülitamine põllukultuuride genoomi aitab vältida saagi täielikku kadu põua tingimustes. Mõni aeg tagasi ilmus PNAS-is töö stressitaluva riisi kohta. Riisitaime genoomi on lülitatud bakteriaalsed geenid, mis vastutavad spetsiaalse suhkru trehaloosi sünteesi eest. Trehaloos on disahhariid, mida toodetakse bakterites ja seentes, ka kõrgemates seentes, samuti paljudes selgrootutes, eriti putukates. Taimedes on seda vähe, välja arvatud spetsiifilised kõrbetaimed. See suhkur kaitseb taimeraku erinevaid komponente (tal on eriline vee absorbeerimise võime) ning taimed suudavad kasvada kuivas soolases pinnases. Praegu jätkatakse samalaadset tööd stressitaluva maisi ja nisu (hirsi, soja, suhkrupeedi) loomiseks.
kandjat. Osmoprotektorite muud rollid Rakud saavad neid kasutada ka N- ja C-allikana. Glütsiin-betaiin näiteks sisaldab nii N kui ka C, teda saab kasutada N- ja C-allikana. Trehaloos saab olla C-allikaks. Osmoprotektorid (trehaloos näiteks) tõstavad ka rakkude vastupanu kõrgetele temperatuuridele. Seda on põhjendatud ensüümide ja membraanide stabiliseerimisega trehaloosiga. On näiteks näidatud, et trehaloosi hüdroksüülrühmad annavad H- sidemeid membraansete fosfolipiidide fosfaatgruppidega, stabiliseerides nii membraane. Valgupreparaatide stabiliseerimiseks kasutatakse laialt näiteks ka glütserooli. Osmoprotektorid, eriti suhkrud ja polüoolid, kaitsevad rakku külmumise eest, vältides jää teket rakus. Osmoprotektorid kaitsevad valke väljasadenemise eest soola toimel. Osmoprotektorid suurendavad organismide ja nende valkude kuivataluvust. Näiteks ka
Paljude sellistes tingimustes aktiveeritud geenide transkriptsioon on kontrollitud statsionaarse faasi-spetsiifilise sigma faktori S poolt. Üldjuhul on nendeks geenid, mille transkriptsiooni aktivatsioonil ei osale cAMP-CRP. Seega toimib ka S poolt vahendatud transkriptsiooni aktivatsioon kataboliitsele repressioonile vastandlikult. S-sõltuvat transkriptsiooni aktivatsiooni C-allikate metabolismis on täheldatud näiteks periplasmas paikneva trehalaasi geeni treA, trehaloosi süntaasi geeni otsAB ja glgS geeni (glükogeeni süntees) transkriptsioonil. Paljud rakkude liikumist ja kemotaksist kontrollivad geenid, mis alluvad kataboliitsele repressioonile, on kontrollitud teise alternatiivse sigma faktori, F (28) poolt. Muud faktorid, mis mõjutavad kataboliitsele repressioonile alluvate geenide transkriptsiooni Lisaks cAMP-CRP-sõltuvale transkriptsiooni aktivatsioonile ja alternatiivsete sigma faktorite poolt
tunnetavad metabolismiraja vaheprodukte ning aktiveerivad transportsüsteemi ning metabolismiks vajalike geenide ekspressiooni. Klassikaliseks näiteks on lac- operon, mille puhul rakusisene metabolismiprodukt allolaktoos seondub transkriptsiooni repressoriga LacI ning vabastab laktoosi transpordi ning katabolismigeenide transkriptsiooni repressioonist. E. coli's reguleeritakse sarnaselt ühekomponentse regulaatori abil peale laktoosi veel glükoosamiini, trehaloosi, fukoosi ja maltoosi transporti. Arvatakse, et selline positiivse tagasisidestusega regulatsioon on erinevate substraatide transpordis bakterite seas valdav, kuna see on piisavalt tundlik tunnetamaks substraadi saadavust keskkonnast. Kataboliitne repressioon. Positiivse tagasisidestusega regulatsioon võimaldab reguleerida substraadi omastamist tekke järgi keskkonda, kuid ei võimalda eristada substraate efektiivsuse järgi. Bakterid kasutavad esmalt
annaabi.ee 
