tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem positsioon jooksus ei pruugi lõpetada esikolmikus, aga võib ära rikkuda kellegi teise võimalusi. Treener peab tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused. Treener peab olema väga hea psühholoog treenitavate jaoks. Kuulates muresid ja rõõme. Treenitavatele peab suurtes kogustes süstima enesekindlust, et nad usuksid endasse ja oma võimalikku potentsiaali. Tänapäeval on üha enam lapsi, kes ei soovi võistelda, sest kardavad omal alal kaotust, aga treeneri jaoks on võistlus olulise tähtsusega. Treenitava osalemine võistlustel annab võimaluse näha, kas senine treeningkava toimib või on vaja muudatusi teha.
3. Kirjelda sportlase arendamist: treenerid, sportlased ning hooned ja varustus. HOONED JA VARUSTUS: - Treeningsaali kehv olukord või treenimisvahendite puudus võivad põhjustada kehva tulemuse võistlustel. - Milliste vahendite ja tegevuste kaudu saaks olukorda paremaks teha? SPORTLASED: - talent, - tugev motiveeritus, - tahe palju tööd teha. TREENIMINE: * kvaliteetne treenimise keskkond – treenerid loovad treeningplaani; * treener on pühendunud ja seab realistlikud eesmärgid; * treenitavate sportlaste arv määrab töö kvaliteedi; * kohustuste arv (lisaks treeneritööle), nt raha kogumine, juhtimine, vähendab võimet oma põhitööd teha. OLÜMPIALIIKUMINE 1. Tänu P. de Coubertin´i pühendumisele sai alguse olümpialiikumine. Millised olümpialiikumisega sümbolid on tema loodud? Tema loodud on ka olümpiamängude ava- ning lõputseremooniate protokoll, atleetide vanne, olümpiarõngad ning olümpialipp. + Seminaritööleht!
Kogumik "Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas" (ilmumas). Vadi M. (2004).Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE II TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline planeerima ja ellu viima kindla eesmärgiga lühiajalisi treeningutsükleid, arvestades treenitavate tervislikku seisundit ja iga 2. Tunneb kiiruse, jõu ja vastupidavuse eriliikide ja nende arendamise füsioloogilisi aluseid 16 3. Omab teadmisi spordipedagoogikast ja spordipsühholoogiast ning oskab neid treeneritöös kasutada 4. Tunneb treeningu meetodeid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (10 tundi) 1.1. Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis (2 tundi) Õppimise eeltingimused – motivatsioon ja taju
soorituse. On ära tõestatud, et töö ületab alati talendikuse, ainult talendikuse pealt ei jõua kahjuks kaugele, kui puudub suutlikus teha tööd. Samas ei taga ka meeletu töö alati tulemust. Meie riigis on sportlaste pealt hea tuua näiteid, kus sportlased on pühendanud terve enda elu spordi tegemisele ja edast maksimumi andmisele aga tulemust ei tule. See on seotud eeltoodud eelsoodumusega. Leian enda treenitavate poiste seast seose, et töökus ületab lihtsalt andeka. Juhul kui treenitakse igaaastaselt sama süsteemi järgi ja tõstetakse koormusi järk järgu järgi olenevalt mängijate võimekusest antud perioodil, on võimalik üles treenida sportlased kes arenevad jooksvalt igal aastal. Sisuliselt toimub vundamendi ladumine, mida rohkem 3 aastaid inimene seda laob, seda tugevam vundament tuleb. Juhul kui jääb teadlikus treeningus
Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele, premeeritakse isiklikku arengut ja pingutust ning vead arenguprotsessid on osa loomulikust protsessist. Õpilane peab ise paika panema oma eesmärgid, treener/õpetaja aitab seda saavutada, suunates teda. 14. Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad käitumisviisid avaldavad mõju õpilaste/treenitavate motivatsioonile? Treeneripoolne kontrolliv käitumine seisneb juhendaja käitumisilminguid, mis juhendatavate sisemise ja enesemääratletud välise motivatsiooni kujundamist pigem pärsivad. Materiaalsete auhindade kasutamine- Avaldavad nii positiivset kui negatiivset mõju sisemisele motivatsioonile. Nende mõju sõltub eelkõige sellest, kuidas on need sportlastele esitatud, kas kontrollival, või vastupidi, kompetentsuse ja autonoomsuse tajumist toetaval viisil.
harjutuste puhul on oht kutsuda organismis esile muutusi, millest võivad tuleneda kahjustused ja tervisehäired); • oskab tundi metoodiliselt õigesti üles ehitada ning seda juhtida. PEDAGOOGILINE MEISTERLIKKUS (PRAKTILISED OSKUSED) • valdab aeroobika spetsiifi list harjutusvara ja terminoloogiat nii inglise kui ka eesti keeles ning oskab seda treeningtunnis sihipäraselt kasutada; • oskab planeerida ja läbi viia erinevaid treeningtunde, arvestades treenitavate ettevalmistuse taset, tervislikku seisundit ja iga; • oskab loogiliselt üles ehitada ning õpetada liikumiskombinatsioone; • oskab harjutusi ohutult sooritada ning õpetada õiget hingamist; • oskab juhendada treeningtundi visuaalselt (kätemärgid) ja verbaalselt (õige terminoloogia, lühikesed ja selge diktsiooniga selgitused); • oskab jälgida rühma ning vajadusel parandada vigu (tagasiside kohene, mitteisikuline, informatiivne – kahe positiivse sõnumi vahel üks korrigeeriv);
annaabi.ee 
