Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
vanuses 13 21 eluaastat. Keskuses oleks võimalus kasutada koosolekuteruumi, spordisaali, jõusaali. Noortebändidele on loodud ka mõni bändiprooviruumi. Kohvikus võimalus korraldada erinevaid näituseid. Suvisel perioodil saab spordisaali kasutada laagrite majutamiseks. Keskuses olevat spordisaali saab üürida erinevate treeningute läbi viimiseks. Kui aga otsite omale sobivat treeningut, siis oleme meeleldi valmis meie majas toimuvate erinevate treeningtundide läbiviijatega sind kokku viima. Nädalavahetuseti on aga spordisaalis on noortel võimalus täiesti tasuta sportida.
rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. · Hi impach - suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. · Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on
Treeningtunnis ei kasutata jooksu ja hüplemist, muusika on rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. Hi impact - suure koormusega aeroobikatund, mis koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust
Samuti ilmnes, et suurem osa sportlastest toitub tervislikult, kui mittesportlaste seas see nii populaarne pole. Nimelt oli sporti vähemharrastajate seas vaid 8% tervislikult toitujaid. Tervislik seisund oli sportlastel tunduvalt parem, kui mittesportlastel. Neid, kellel oli kehv tervis, oli sportlaste seas poole vähem, kui mittesportlaste seas. Üks hüpoteesi osa aga ei kehtinud, nimelt ilmes, et need kes rohkem treenivad tarbivad ka rohkem tubakat ja alkoholi, eelkõige just treeningtundide vahemikus 49. Tuli välja, et sportlaste seas oli kolmandik neid, kel polnud kunagi ühtegi vigastust olnud, kuid mittesportlastel oli see vaid veerand küsitletutest. Samas neid, kellel spordivigastuste protsent oli kõrgem, oli nii sportlastel kui ka mittesportlastel võrdne. Üldised arusaamad sportlaste elustiilist peaksid kehtima, kuid kõige üllatavam oli see, et sportlased suitsetavad ja joovad alkoholi rohkem, kui mittesportlased. Sport pole tervisele
a. sügisel hakkas Tallinnas Suur-Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (tänane GAG) uues 1911. aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Lühikest aega nõukogude perioodil peeti 1916. aastat ka Eesti korvpalli sünniaastaks, kuid hilisemas ajaloo käsitluses on sellest loobutud ja sünniaastaks loeme ikkagi 1920. aastat. Seda põhjusel, et 1919/1920. hooajal alustati vähemalt kahes Tallinna koolis regulaarsete treeningtundide läbiviimist uudsete ameerika mängude basket-ball ja voley-ball juurutamiseks. Lisaks August Soodlale Poeglaste(endises Nikolai ) Gümnaasiumis, hakkas Tallinna Reaalkoolis poistele mängu õpetama nende võimlemisõpetaja Voldemar Resev-Resel, kes oli mänguga tutvunud samuti Sankt Peterburis õppides. Selle hooaja lõpetuseks peeti 6. ja 7. juunil 1920.a. Tallinnas ESS Kalev spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused , mille kavas ka uudne mäng basket-ball
eelis saada esindatud noortekoondisest lihtsalt sellepärast, et nad on arenenud ette. See väike eelis võib endaga kaasa tuua mitmeid erinevaid sündmusi, mis toodavad uusi võimalusi. Vanemad lapsed sooritavad harjutusi ja mängivad paremini. Paremad tulemused võivad tuua endaga kaasa parema klubi. See protsess jätkub ning head saavutused toovad omakorda kaasa veel suuremaid võimalusi oskuste arendamiseks. 1.3 Toetav keskkond Suur treeningtundide arv eeldab, et ümbritsev keskkond on toetav- stimuleerivad vanemad, rahalised võimalused jne. Selge on ka see, et ainuüksi sihipärane treening ja teistest mitu korda kellestki rohkem treenimine ei taga kindlalt edu. Kindlasti mängib olulist rolli ka see, kus sa sündinud oled, millisel ajal ja sind ümbritsev keskkond. Eesti läbi aegade kõige parem jalgpallur Mart Poom kasvas üles keskkonnas, kus oli väga vähe toetavat. Mart tegi meeletult
Samas jagatakse treeningtunnid oma suunitluselt peamisteks (sooritatakse põhiosa töö mahust, seotud ettevalmistusperioodi peamiste ülesannete lahendamisega) ja täiendavateks (loovad soodsad tingimused adaptatsiooniprotsesside kulgemiseks, vähendavad psüühilist pinget ja stimuleerivad taastumisprotsesse) treeninguteks. Kahe treeningu korral päevas on üks tavaliselt peamine ja teine täiendav. Mikrotsükliteks nimetatakse treeningtundide kogumit, mis moodustab treeninguprotsessi suhteliselt tervikliku ja korduva fragmendi. Mikrotsükli kestus võib olla 3-4 kuni 10-14 päeva. Levinumaks kestuseks 7 päeva. Mikrotsüklite tüübid: 1. Kaasatõmbavas mikrotsüklis on väike summaarne koormus ja nende ülesandeks on organismi ettevalmistamine pingeliseks treeningtööks. Kasutatakse ettevalmistusperioodi esimesel etapil, nendega alustatakse tihti mesotsüklit;
annaabi.ee 
