Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS
Jõuvastupidavus on sealjuures rohkem arendatav kui maksimaalne hüppekõrgus, kuid parandada annab treeninguga mõlemaid. Kuna võrkpallur kasutab mängus väga palju erinevaid hüppeid, siis on nende treenimiseks ka parim variant kasutada kõiksugu erinevad hüppeviise. Plahvatusliku jõu treenimiseks peaks lisaraskus jääma 20-50%-ni, treeningu maht olema kiire ja väike. Pingutus maksimaalne ning puhkepausid suhteliselt pikad. Parimad treeningmeetodid oleksid kordusmeetod, kontrastimeetod ja püramiidtreening. Jõuvastupidavuse eesmärgiks on baasi loomine maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamiseks, väiksemate lihaste tugevdamine ja ülekoormusvigastuste ennetamine. Lisaraskuse protsent on samuti 20-50, treeningu math suur ning pingutus keskmine. Korduste arv on suur ning puhkepausid olulisemalt lühemad kui plahvatusliku jõutreeningu puhul. Parimateks treeningmeetoditeks on ringtreening ja kordusmeetod (Kais, 2012).
oma harjunud tegevust või seda jätkata Suur tähtsus sportmängudes Liigututvilumuse võime Oskus seostada ja koordineerida omavahel jäsemete, rindkere ja pea liigutusi, et tagada kogu keha vajalik liikumine Nt sprindis käte ja jalgade töö omavaheline koordineerimine Hea koordinatsioonivõime eelduseks on uute ja mitmekülgsete liigutusoskuste omandamine ja salvestamine Harjutused peavad olema mitmekülgsed Vajalikud erinevad treeningmeetodid Hea koordinatsiooni positiivne mõju Psüühilise ja kehalise töövõime arendamine ja säilitamine Lihastöö ökonoomsuse tagamine Vigastuste, õnnetuste ennetamine Liigutusoskuste parem omandamine Vaba aja parem sisustamine Aju treening Sotsiaalse pädevuse tagamine Igapäevase pädevuse tagamine Lihtsam edaspidi õppida mõne teise spordiala tehnilisi oskusi Parim aeg! Füsioloogilisest küljest tulevikule mõeldes on koordinatsiooni arendamine just lapsepõlves oluline
Paljudes riikides on "spordi vastasseis areenil) sportistumine" kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi - Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinuevused, meedia reageering) kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja - Väljakusisesed põhjused (mängu tulemus, alkoholi tarbimine, kohtuniku suhtumine ja mängu kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX vilistamine) sajandi alguskümnendeil. Bertolt Brecht oli üks tuntuimatest võistluse, rekordite ja sellega - Väljakuvälised põhjused (rahvahulga tihedus, temperatuur, pealtvaatajate emotsiooniline liituva riski pooldajaist. seisund, kisa/lärm/muusika)
ja sotsiaalsete liikumiste levimine. Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi,
liigutustest ning olukordadest, kus tuleb löök sooritada head tasakaalu omamata. Kõvad põrandad, libedad pinnad, erinevad väljaku tekstuurid ja halb nähtavus viivad ,,hiliste" liigutusteni on potensiaalsed vigastuste tekitajad, nagu ka pendeldav reket. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Lisaks varem nimetatule, võivad vigastused tuleneda ka: (Jones, B., Jarvis, H., 2006) · halvast tehnikast · ebasobivast varustusest rasked reketid, halvad jalanõud · valed treeningmeetodid · halb ettevalmistus ebapiisav soojendus/venitus · oskuste puudusest · kogemuste puudusest · kehapoolte ebavõrdsest arendamisest düsbalanss Õlavigastused Õlavigastused on sulgpallis kõige sagedasemad ja selle alla loetakse ka käelaba pööraja vigastusi ja õla ebastabiilsust. Õla taastusravi ja vigastuste ennetamise programmid traditsiooniliselt näevad ette õlavarre rotaatorlihaste tugevdamist. Tänu õla laialdasele
Sundasendite kahjuliku toime vähendamiseks me saame esiteks parandada enda keha asendit nii, et koormuse all olevad lihased peaksid võimalikult vähe pingutama. Seda aitab meil saavutada ergonoomiliselt kujundatud töökeskkond. Kuid sellest jääb väheseks, kui rüht on paigast ära, rühti hoidvad lihased liiga nõrgad või tasakaalust väljas. Lihaste nõrkuse, tasakaalutuse ning halva rühi tekkimist aitab ennetada regulaarne ja mitmekülgne lihaste treenimine. Eriti sellised treeningmeetodid, kus tegevusse on haaratud võimalikult palju lihaseid. Väga kasulikud on nt funktsionaalne treening, pilates, joogavõimlemine, vesivõimlemine, ujumine, suusatamine, kepikõnd, ka tervisekõnd koos hoogsa kätetööga. Muidugi tuleb alati jälgida, et treenides kasutataks õiget tehnikat, tehtaks liigutusi õigesti. Pärast seda, kui lihased on teinud tööd, tuleks neid ka venitada. Sundasendis töötades me saame lihaseid aidata sel viisil, et aeg-ajalt muudame enda
veetes ja sportides juhtuda õnnetused, mis võivad lõppeda vigastuste tekke ning isegi surmaga. Seetõttu on oluline järgida ka puhates (näiteks telkimas olles, grillides, reisides jne) ja sporti tehes ohutusnõuandeid. Sportimine: Näiteks on statistika kohaselt 10 % kõikidest Euroopas juhtunud õnnetustest seotud sportimise ja spordiga. Spordiga seotud vigastuste ennetamiseks on mitmeid võimalusi. Kui ühelt poolt tuleb muuta ja parendada spordivarustust ning üle vaadata ka reeglid, treeningmeetodid ja teeninduse pool siis teisalt peab ka sportiv inimene ise käituma mõistusepäraselt ning järgima kõiki ohutusreegleid. Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine, lumelauasõit, hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse oma silmi
annaabi.ee 
