pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Selliselt 15. sajandil valminuna on kiriku põhikehand säilinud põhiliselt ka täunaseinas, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles
Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. Click to edit Master text styles Second level
pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks. Võimas lääne torn rikkalikes vormides barokk-kiivriga ehitati valmis 1779. aastaks,
Kiriku ühel kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased. Türi: Kolmelööviline. algselt tornita kirik. Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees köidavad tähelepanu maskkonsoolid, mida teistes Järvamaa kirikutes ei esine. Tüvesvõrudega lõunaportaali paksuleheline talumidekoor ja pikihoone idapoolse sambapaari kapiteelide lapiklehed lähenevad vormilt Viljandi ordulinnuse raidkunstile. Järva-Peetri: Järvamaa noorim kolmelööviline kodakirik oli rahvapärimuse kohaselt püstitatud Koeru meistri poja poolt. See rahvapärimus lubab oletada, et juba 14. saj. oli ka siinse päritoluga võimekaid meistreid.
erandlikuks ja omapäraseks. Sisenedes näeme, et põrand on maapinnast allpool. Sajanditegagongtõusnudgkapinnas välisseina ääres. Kolmelöövilise kiriku kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised, kitsastes külglöövides aga pikaks venitatud ristvõlvid. Võlve kannavad kaks paari saledaid ümarsambaid, mis moodustavad kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Ainulaadsed on kooris ja pikihoone idapoolses travees konsooliotstelhkujutatuddmaskpead.dÜldmuljeltdongkirikgavar,dõhulinefvalgusküllane. Aastatel 1865 1867 ehitati neogooti stiilis läänetorn (arhitekt J. G. Mühlenhausen). Lääneportaali kohal on pealiskivi, mis näitab torni ehitamise algust. Juba 1741. aastal oli kirik saanud puust torni, mis aja jooksul mädanes ning hoone jäi jälle tornita. Kunstivarade poolest on Türi kirik rikkalik. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist.
tasandiks. Esimese moodustavad mõlemat korrust liigendavad sambad, tahapoole jääv teine tasand koosneb vaheldumisi asetatud kõveratest ja nõgusatest pindadest. nisid on kaunistatud pühakufiguuridega. Ülemise korruse keskmises travees hoiavad inglid hiiglaslikku medaljoni Carlo Borromeo portreega. Sant'Ivo alla Sapienza ehitati 1642-1660, inkorporeeritud rotundiks. Hoone põhiplaan on kolmnurkne, milles on kuus ring (nurkades ning kolmnurga külgede keskel). Servade ja kaarte/