Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, depressioon, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus, ülemäärane alkoholi tarbimine jms. Stress võib olla kas ajutine võipikaajaline, mõõdukas või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. Tugeva ja kauakestva strssi tagajärjeks on sageli läbipõlemine või traumeerimine. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja ta ise on stressialdis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Esiteks võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. Samuti aitab stressiga toimetulekuks
Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine oli pannud noore mehe pinge alla, mida ta ei suutnud enam hoomata. Johannese juhtum peegeldab aga selgelt ka reaalset elu. Erinevates koolides õpib palju kiusamise all kannatavaid lapsi, küll ei pruugi nad jõuda enesetapu mõteteni, kuid sügava jälje jätab taoline väärkohtlemine kindlasti.
K U IV N AHK NN AL A M E TS , H E N ET KO B AK , KONSIN,, TII NA SE MM, M ADEA PIRET O K A L A M Ä G I, SII M SIM RE MARG MIKS TEKIB KUIV NAHK? • NIISKUSE VÄHENEMINE NAHA PINDMISTES KIHTIDES. • NAHAPÕLETIKUST TINGITUD KAITSE PUUDULIKKUS. • NAHA KESTEV ÄRRITAMINE (NT.VILLASED RIIDED PALJAL NAHAL) JA NÜHKIMINE, TRAUMEERIMINE MILLINE NÄEB VÄLJA KUIV NAHK? • KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT • VAATLEMISEL PUNETAV, TUHM, HELBELINE, KIHILINE, KUIVADE VALKJATE LAIKUDEGA, PRAGUDE JA ISEGI LÕHEDEGA • KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KES ON OHUSTATUD KUIVA NAHA TEKKIMISEST? • EAKAD INIMESED – NAHA VANANEDES RASU-JA HIGINÄÄRMETE AKTIIVSUS LANGEB, VÄHENEB NAHA TRIGLÜTSERIIDIDE JA STEROOLESTRITE SISALDUS
väliskeskkonna või sisekeskkonna mõjutustele. Stress võib olla nii kasulik (eustress) kui ka kahjulik (distress). Tunnused: psühholoogilised(närvilisus, pinge, kärsitus), füsioloogilised(lihaspinged, kiire pulss), käitumuslikud(söögiisu kadumine, alkohol, tobi). Tööalane-halvad töötingimused, õnnetusjuhtumid, konfliktid, Tööväline- lahutus, rahapuudus, lähedase surm, Läbipõlemine-ei suuda kohaneda stressiga, võimetu kurnatud, Traumeerimine-kriiside ja alluvate halva kohtlemise tagajärg. Sokk.
negatiivseks eeskujuks, lapsed näevad agressiivset eeskuju ja matkivad seda"( R.Penthin, 2001)." Lapsed võtavad üle kogetud käitumise"( R.Pentin, 2001). Seksuaalne kuritarvitamine. Vägivald, mida nimetatakse armastuseks, s.t. üheks laste kallal toimepanevast vägivallaktist on seksuaalne kuritarvitamine perekonnas ( R. Pentin, 2001). Verbaalne vägivald. See on sõnaline vägivald, vanemate agressiivne kõnepruuk, mille tulemus on lapse hingeline traumeerimine. ,, Peksupoisist saab sageli lööja". Irooniline kõnepruuk võib tugevalt mõjutada lapse enesehinnangut. Emotsionaalse läheduse puudumine. Lapsel puudub sõbralik, soe, mõistav perekondlik õhkkond. Nimetatud õhkkonna puudumisel tekib kergenenud oht, et laps võib hakata käituma vägivaldselt, sest sellist käitumist märgatakse rohkem, kuna see torkab silma. Vanemate omavahelised probleemid. Vanemate pidev disharmoonia võib luua
Nende enda kallal tarvitatud vägivalda elavad lapsed aga läbi hoopis vahetumalt. Igasugune kehaline karistamine lapse löömine, peksmine või muu sarnane tegevus on lapse vastu suunatud raske vägivallaakt. Pidevalt rasket kehalist karistust taluma pidanud lapsed käituvad ka oma igapäevaelus sellele vastavalt, kasutades vägivalda endast nõrgemate vastu. Teiseks riskiteguriks on verbaalne vägivald. Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt.
Sageli on peitvate kreemide toimeained antiseptilised ja nahka rahustavad [35]. Protseduur ise on üsna valulik. Nahk võib olla mitu päeva peale hooldust traumeeritud, punetav, turses ja paistetanud. Sellega kaasneb ka suur infektsioonioht. Peale klassikalist puhastamist võib minna mitu päeva enne kui nahk taastub. Taastumisega võib kaasneda ka pooride kiire ummistumine. Kuna tulemus ei ole püsiv ja protseduure on vaja korduvalt läbi viia, siis pidev traumeerimine toob kaasa naha värvi ja tekstuuri halvenemise ja armide tekke. Salongides pakutakse vastukaaluks mehhaanilisele puhastusele ka teisi hooldusi, mis lubavad nahka sügavuti puhastada samas vähem traumeerida. Autori arvates on mehhaaniline puhastus pooride puhastamisel tõhus, kuid soovitab kaaluda ka asendavaid võimalusi, mis võivad anda suurepäraseid tulemusi. 15
on tegemist mehe brutaalse vägivallaakti-ga, mille pojad, kui nad juhtuvad se suhtes, on teil õigus paluda abi ja kaitset, kas siis politseist seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. või mõnest turvakodust. Verbaalne vägivald RISKITEGUR: EMOTSIONAALSE Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal LÄHEDUSE PUUDUMINE toimepandavatest vägivallaaktidest. Kui vanemad sõimavad last selliste alandavate väljenditega nagu "Ma ei tea Sõnad võivad jubedamat last Emotsionaalse läheduse all peetakse silmas sõbralikku, sooja, mõistvat kui sina" või "Käsi minema, ma ei taha sind sama palju enam näha", perekondlikku õhkkonda. Kindlusetunde tekkimise aluseks on