Valgustusnõuded valgustusele Getter Roosna KK12PE2 Valgustuse põhitõed q Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. q Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. q Hea valgustus väldib väsimust, alandab traumatismi võimalikkust ning ratsionaalne valgustatus kindlustab psühholoogilise mugavuse. q Valgustuse puudulikust lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu. q Valgustusele esitatavad nõuded q Peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule q Peab olema ühtlane valgus q Objekti ja fooni (tagatausta) vahel peab olema kontrast q Valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist
piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. 90 % kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s.t. inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitavad nõuded on: 1. peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2. peab olema ühtlane 3. objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4. valgustusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel ( päiksevalguse) või tehisvalguseallika abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi
peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustuse puudulikkus lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu. Kunstliku valgustuse normid on kehtestatud sõltuvalt: 1) töö täpsusest, 2) objekti ja tausta kontrastsusest, 3) tausta heledusest, 4) kasutatava valgustuse iseloomust ( kas üld- või kombineeritud valgustus, valgustus hõõg- või luminestsentslampidega). Ruumide normaalne valgustatus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või
34. Mikrokliima optimaalsed väärtused. õhutemperatuur; suhteline õhuniiskus; õhu liikumiskiirus; soojuskiirguse intensiivsus. Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus. Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus 35. Müra tervistkahjustavad faktorid müratasemest (tugevusest dB), mürasagedusest (spektraalsest koostisest), müra iseloomust (püsiv, katkendlik, impulssmüra), toimeajast (kestus ööpäeva jooksul), ajavahemikust (päeval, öösel), inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra
Normeerimise aluseks on põhiliselt võetud töö kategooria (energiakulu) ja aastaaja keskmine õhutemperatuur (soe ja külm aastaaeg). Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus. Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus. 16. Turvavahendid. 17. Tervisekontrollid. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖ LAAD ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI Tööandja: Tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud
6,500 K Pilves päevavalgus 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan 15,000–27,000 K Selge eresinine taevas 5 Valgustuse valimine 1 Valgustuse põhitõed Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. valgustuse puudulikkus lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu 10-200 luksi ebatäpse töö korral Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate
tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral; 3) tulekahju või õnnetuse järgselt; 4) töös pikaajalise vaheaja korral. TÖÖTERVISHOID VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) peab olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust.