· eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III
Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates füsioloogilistest vajadustest oleksid täidetud. Eneseteostus sõltub paljudest niinimetatud metavajadustest. Need on vajadused, mis esinevad tavalisest kõrgemal astmel ning oletatavasti ainult inimestel. Nendeks on: tõde, headus, ilu, terviklikkus, transtsendentsus (ehk üleloomulikkus), elurõõm, ainulaadsus, täiuslikkus, lõpuleviimine, õiglus, kord, lihtsus, laiahaardelisus, püüdlikkus, mängulisus, iseseisvus ja tähendusrikkus. Mõte on selles, et kui meie madalamad vajadused on rahuldatud, otsime kõrgemaid, et rahuldada neid ja teisi sarnaseid vajadusi (1: 96). 12 7. KUIDAS ENNAST TEOSTADA? Eneseteostus ning motivatsioon käivad käsikäes
· eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III
saastekiht. Oskamatult tegutsedes lõigatakse läbi selle ühenduse oma minaülese teadvusega ning muututakse nõrgaks ja viletsaks. Oskuslikes tegudes väljendub kõrgem ,,mina" üha selgemini ning võimaldab paremini teadvustada sisemiselt peituvaid väärtuslikke omadusi ning tunda end õnneliku ja tugevana. Pidev oskuslik käitumine aitab oma kõrgemal teadvusel järk-järgult avalduda ning teatud aja jooksul muutub see endi olemise valdavaks osaks. 2.4 Eetika, mina-transtsendentsus ja tarkus Kõlbeline käitumine loob nauditavaid positiivseid meeleseisundeid, kaitseb valulike negatiivsete seisundite eest ning aitab kasvada ja areneda, mis on õnne peamine allikas. Kuid selline seletus on ühekülgne ning võib jätta mulje, nagu õhutaks budism enesekeskset suhtumist vaimsesse teesse. Näiteks mitte seepärast ei hoiduta teisi inimesi kahjustamast, et see endile kahju teeb, vaid kuna see teeks kahju teistele. Kõlbeline käitumine ei seisne
adekvaatsel viisil oma üksildusest lahti saada. Tunne, et on seotud selle ühiskonnaga. Kui seda pole, siis ennast imetlev käitumine. Produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) – integratsioon. Loovus vs destruktiivsus. Loovus on transedentaalsed seisundid, kus inimesel on vaja tunda end millegagi seotud (nt religioon). Kui seda pole, tekib destruktiivsus. Transtsendentsus – aktiivne looja. Kuuluvus vs intsest (rootness vs incest). Kuuluvus inimkonda. Kui seda pole, siis on sümboolne läbikäimine viisil, mis pole kohane. Individuaalsus vs konformsus. Inimesed lihtsalt indiviidid, kui seda pole, siis inimesel konformsus, mil on nõus kõigega mis temaga tehakse ja nõus eelkõnelejatega. Põhjuslikkus vs irratsionaalsus. Asjadel on omad põhjused. Miski tekitab
BELINSKI: Ja see koht ise Premuhhino, hommikuses värskuses, kui kõik siristab ja krooksub, vilistab ja pladistab, justkui ajaks Loodus iseendaga juttu, ja päikeseloojangud, mis lõõmavad nagu elus tuli... Sa said aru, kuidas Igavene ja Universaalne on reaalsemad kui sinu igapäevane elu, sa uskusid, et põgenemine, transtsendentsus, oma hinge täiustamine vajaliku kõrguseni ja omaenda elust määratult kõrgemal asetseva, Absoluudi vaimuga ühinenud elu elamine et see kõik on võimalik. 78 KATJA: (kärsituks muutudes) Räägi mulle inimese kombel, mis juhtus. BELINSKI: See oli kohutav. (Variseb kokku, hakkab nuuksuma
meetodi kasutuselevõtus. See lubas tal avastada "kompleksid," mis kujutavad endast suhteliselt autonoomseid emotsioonide ja kogemuse moodustisi psüühika arhetüübilise tuuma ümber. Algul äratas see Freudis huvi lootusega tõestada niiviisi alateadvuse olemasolu, kuid hiljem tõukas Freud Jungi selle liigse müstikasse ning okultismi kaldumise tõttu endast eemale. Jungi arvates on psüühikale omane transtsendentsus (kõiksus) ja "mina" (ego) on selle transtsendentsuse sümboliks, olles ühtlasi vastandiks alateadvuslikule psychele. Jungi järgi on isiksuse seesmise konflikti põhjuseks kahe äärmusliku seisukoha olemasolu ja nende seisukohtade järsk vahetumine. Siit tuleneb hingeline "lõhestumine." Jungi järgi toimub lõhestumisel psüühilise energia kontsentratsioon, et lahendada seesmist konflikti uue seisukoha otsimise teel. Siin on ilmne
annaabi.ee 
