transporditava aine suhtes. Transport allub küllastuskineetikale. Aktiivne transport liigub kontrantratsioonigradiendile vastu (sealpool membraani, kus on vähem osakesi transporditakse need teisele poole membraani, kus on neid samu osakesi niigi rohkem). Kuna see protsess pole spontaanne (G>0), siis vajab selle toimumine lisaenergiat. Energiaallikaks võib olla ATP, valgus või ioonigradientides salvestatud energia. Primaarseks aktiivseks transpordiks nimetatakse transpordiprotsessi, mis tekitab gradiendi membraanivalgu ja ATP abil. Primaarse aktiivse transpordi näiteks saab tuua Na+, K+-ATPaasi ja H+, K+ -ATPaasi. Na+, K+-ATPaas transpordib rakust välja Na+ ioone ning raku sisse K+ ioone, kasutades seejuures 3 Na+ välja viimiseks ja kahe K+ raku sisse transportimiseks ära ühe ATP. Kui Na+, K+-ATPaas seob endaga ATP, siis muudab ta oma kuju (konformatsiooni), mille tagajärjel suudab ta siduda kolme Na+ molekuli ja transportida need rakust välja
on: •Ekspedeerija vastutuskindlustus •Autovedaja vastutuskindlustus •Veosekindlustus Ekspedeerija roll on: • informeerida oma klienti võimalikest riskidest ja vajadusel kindlustada veosed; • tagada oma klientuurile selliste vedajate kasutamine, kes suudavad oma vastutust ka tagada. Järelikult peab ekspedeerija veenduma, et vedaja(d) on oma vastutuse piisaval määral kindlustanud (Suursoo, 2016). Ekspedeerija riskide maandajana. Iga dünaamilise protsessiga, seega ka transpordiprotsessi ja sellega seotud tegevustega kaasnevad riskid, mis võivad põhjustada kaupade riknemise, hävimise, kadumise jne. On loomulik, et logistilise mõtteviisi ja seega ka ekspedeerimispraktika üheks prioriteediks on viia riskid miinimumini. Üks võimalus on veetavad kaubad protsessiks nõuetekohaselt ette valmistada. Samas on ka selge, et kõik riskid ei ole välditavad, nt loodusõnnetused jne. See eeldab protsessis osalejate poolt riskide jagamist. Üks võimalustest on kindlustamine
leiab. See määratleb (pakitud) toote vahetu keskkonna. Ruum võib olla kuiv või niiske, soe või külm. Transpordirisk. Transpordi risk kujutab endast kõigi füüsiliste raskuste kombineeritud efekti (pakitud) kaubale. Spetsiaalne tähistus. Spetsiaalne märgistus peab vastama mitmetele seaduslikele nõuetele ja teistele tingimustele. Eelkõige peab selline tähistus olema selge, perfektselt loetav ja kujutatud. Mõningatel juhtudel peab teda olema võimalik muuta transpordiprotsessi käigus. Kinnitamine. Jõud, mis mõjuvad toodetele veo ajal, võivad põhjustada lasti liikumise ning seepärast kahjustada toodet ja põhjustada raskusi ümberlaadimisel, mis võib viia kauba lisa kahjustamisele. Ladustamine ja käsitlemismeetodid. Ladustamise ja käsitlemise meetodid võivad mõjutada pakitud kauba kuju, kaalu ja suurust. Mõnikord on kasulik valida pakend nii, et tooteid võib käsitleda palju ratsionaalsemal viisil. Nt. kui külmiku pakkimisel pannakse alla
Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts tpl - pealelaadimise aeg tks - koormaga sõidu aeg tml - mahalaadimise aeg tts - tühisõidu aeg Kandejõu kasutamine Staatilise kanejõu kasutamise tegur võrdub veetud kauba massi suhtega auto kandejõusse ühe sõidu jooksul. γs = qf/q Dünaamiline kandejõu kasutamise tegur määratakse faktiliselt veetud tonnkilomeetrite
teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi). kaupade kahjustumise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus, vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse (kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne.). Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerudes transpordiliikide kaupa Transpordilogistika ülesanded. Transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine transpordiprotsessi osaliste vahel · Ohtse transporditehnoloogia kasutamine, tegevuse kooskõlastamine transpordiprotsessi osalistega · Veoliigi ja veovahendi tüübi valik · Ratsionaalsete veomarsruutide väljatöötamine · Transpordi ja muude veoste liikumisega seotud tegevuste kontroll, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid Transpordiprotsessi planeerimine koostöös laondus- ja tootmistegevusega.
Kui kasutada on usaldusväärsed andmed, on ka kergem võtta vastu otsuseid abi- nõude kohta veokipargi kütusekulu ja kahjulike ühendite emissiooni vähendamiseks. Telemaatika rakendused võimaldavad jälgida ka transpordiregulatsioonide täitmist. EL-i regulatsioonid nõuavad juhtide tööaja registreerimist ning ohtlike veoste transpordiprotsessi hooli- kat jälgimist. Seda kõike on telemaatika abil reaalajas suhteliselt kerge teostada. Kui integreeri- da veoki arvutites kasutatav tarkvara liidestarkvaraga, on võimalik kogu vajalik informatsioon edastada veoettevõtte juhtimise infosüsteemi. See muudab lihtsamaks veotellimuste töötlemise ja
annaabi.ee 
