Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi
tingimustele. Laeva ja selle seadmete tehnilise seisundi ning varustuse koosseisu kohta peab Eesti riigilippu kandval laeval olema tehnilise ülevaatuse raamat. Laevade klassifikatsioon: Sõjalaevad ja tsiviillaevad Otstarve, navigeerimispiirkond, jõuseadme tüüp, sõuseadme tüüp(arv), ehitusmaterjal, arhitektuuri tüüp, liikumisviis, ujuvus- ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO- RO laevad, reisilaevad 10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus
et tagada konteinerite vertikaalne lastimine tekile ja ohutu kinnitus), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest
Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki-
vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest
annaabi.ee 
