- Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. Puude jaotus niiskusreziimi järgi: 1) hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. Sellesse rühma kuuluvad veel ka sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn
Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon – protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu
7.3 Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: * Kõik taimed, sh ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. * Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. * Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprrotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesikini abil. * Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon - füsioloogiliselt reguleeritud protsess, millekäigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede arurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast. Puittaimede kasv oleneb otseselt mulla
Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: • normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%) • taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Puistute ja puude juurdekasv oleneb kättesaadava vee hulgast:
tavaliselt üherakulised vetikad, ntks klorella). Troopilistes metsades kasutatakse 1-3%, parasvöötme metsades 0,6-1,2%. Anorgaanilised molekulid, kui ressursid. CO2. Maismaa ökosüsteemis on süsiniku vooga alt üles ja päeval ülalt alla. CO 2 ei ole limiteeriv ressurss. Vesi. See veekogus, mis inkorpureeritakse taime kehasse tema kasvuperioodil on kaduvväike võrreldes sellega, mis transpireeritakse läbi tema keha ümbritsevasse keskkonda. Vesi on varu, mida organism oma tegevuse käigus vähendab. Hüdratsioon on vajalik tingimus, et metaboolsed rajad toimiksid. Organismid peavad oma veevarusid pidevalt täiendama. Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur. Mullas olev vesi on seotud paljude mineraalidega ja huumuse koosseisus või hoiatakse molekulaarsete jõududega mulla osakestes. Vaba vett nim kapillaarveeks,
moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale Sademed võivad teatud juhtudel metsale vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur mõjuda ka negatiivselt: kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. närbuvad. lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab kasvukohatüübid) pidurdab mets
Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. transpiratsioon – füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis
Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. 16 6.4 Mets ja atmosfäär Atmosfääri tähtsus ja koostis Metsa arengus on oluline ökoloogiline tegur atmosfäär. Sealt saavad puud süsinikku
annaabi.ee 
