· Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju
o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal [normandias] ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid kirikuid. Põhiplaaniks oli ladina rist, mis oli eriti pikkade harudega. Durhami katedraal Inglismaal. o Ristvõlvid, mis olid ebaühtlase paksusega. Ristroidvõlvi algus.
Varagootika v Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga v Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega v Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes v Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus Esimesed gooti stiilis ehitised v Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-
veerandini. Selle aja võib jaotada kolme perioodi. 1)Varagootika (umbes a.1140 1200). Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus.
Ehitise esimesed struktuurid on veidrad ning neid katab legendide vari. Katedraali pragusel asukohal seisis üheksandal sajandil kirik koos paavsti paleega. 1058. aasta detsembris peeti kirikukogu, mille tulemusel valiti uueks paavstiks Nicholas II. 1196. aastal hakati rajama uut katedraali. 1215. aastal peeti seal juba päevaseid missasid. 1226. aastast on märkmeid valge ning musta marmori transpordi kohta. Võlv ja transeptid konstrueeriti 1259.- 1260. aastal. 1339. aastal plaaniti teist suurt lisaehitustööd. Uus lööv ja risti vahekäik oleksid kiriku struktuuri enam kui kahekordistanud. Ehituse, mida alustati Giovanni d'Agostino käe all, kes on rohkem tuntud skulptorina, katkestas 1348 aasta ,,must surm"- katk. Algsed vead olid siis juba avastatud ning laiendustöid peale katkulainet enam ei jätkatud. Välimised seinad, mis on sellest laiendamisest alles jäänud, on nähtavad kirikust lõuna pool
toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju, eriti Roomas. Bütsantsi mõjul oli Itaalias tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku
Tolleaegne ehitustegevus on seotud eeskätt William Vallutaja nimega, kes losside ehitamise kõrval algatas ka kirikute ja kloostrite rajamise, soovides nõnda end vallutatud aladel kindlustada. 11.-12.sajandil ehitati Briti saartele ligi 1oo kirikut ja kloostrit, millest paljud on vaatamata hilisematele ümberehitustele säilitanud oma romaani-aegse väljanägemise. Kirikutele sai iseloomulikuks väljavenitatud pikihoone ning tugevasti eenduvad transeptid. Interjööris kasutati tugedena poolsammastega liigendatud piilareid või siis väga jämedaid sambaid, viimased olid tihti kannelüüritud. Kirikute eksterjööri ilmestasid võimsad nelitistornid ning suhteliselt madalad läänetornid (Ely katedraal, Durhami katedraal, mõlemad 12.saj.). Kindluslosse ehitati William Vallutaja ajal üle kaheksakümne. Silmapaistvamaks nende hulgas on Londoni Tower (11.-16.saj.). Peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga William
annaabi.ee 
