Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas vajas avarat ruumi, sellepärast avarat ruumi, sellepärast eelistati bütsantsi eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest veelgi ja Isidoros suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on
Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks.
324-330.a. rajas Constantinus uue linna, mida hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma
aastaga. Esimene kirik ehitati IV sajandi keskel ning sellest sai Istanbuli tseremoniaalkeskus. 404. aastal ohustasid esimest Hagia Sophia kirikut aga rahva- ja kirikurahutused ning see langes tuleroaks. 415. aastaks see taastati ning avati uuesti. 117 aastat hiljem põletati ka teine kirik keisrivõimu tüli tõttu maha. Uue ehk siis juba kolmanda ja suurima Hagia Sophia kiriku ehitasid keiser Justinianuse palvel meisterarhitektid Anthemius Trallesest ja Isidorus Mileetosest. Samade arhitektide katsetusi on märgata ka Püha Sergiuse ja Bacchuse kaheksanurkse kiriku kuppelarhitektuuris. Need ehituskunstnikud lõid ühe tähelepanuväärseima pühakoja, mida maailm kunagi näinud oli. Tänaseni säilinud kirik pühitseti sisse 27. detsembril 537 aastal. Pärimuse järgi ütles keiser Justinianus sel päeval: ,,Au Jumalale, kes pidas mind vääriliseks seda 2
· "Melose Aphrodite" (tuntud ka kui "Milo Venus") (Louvre´is). Leiti 1820 Melose saarelt. Elusuurusest suurem. Ei teata, milline oli käte asend. Rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kerepööre, täidlased, emalikud puusad ja mahalibisev drapeering on kindlasti hellenistlikud. Kuju autori nimi on skulptuuri aluselt raskesti väljaloetav : Agasandros või Alexandros. · "Pharnese härg" ("Farnese härg") skulptuurigrupp (2. saj eKr) (Apolonios ja Tauriskos Trallesest) Hoog ja paatos. Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist. Terrakota pisiplastika Õrnalt maalitud savikujukesed.
Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532 ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohkes piirkonnas vajus 21 aasta pärast kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel
Platvormi kaunistas 2,3 m kõrge ja 130 m pikk friis. Sellel on kujutatud gigantomahhia - jumalate võitlus gigantidega. See reljeef on väga kõrge, teostus väga julge ja jõuline, friis täis paatost ja rahutust, taltsutamata kirge ja dramaatilisust. peamiselt taotletud dekoratiivset mõju. Rhodose koolkond elab II ja I saj läbi hiilgeaja. Farnese härg – grupp, mille autoriteks peetakse vendi Apolloniost ja Tauriskost Trallesest. Teose motiiv laenatud Euripidese tragöödiast: Zethos ja Amphion seovad härja külge naise – Dirke, ja lasevad ta surnuks lohistada, kuna Dirke on piinanud nende ema. Kuulub Milose Veenus ehk Melose Aphrodite. Kuju leiti 1820.a Melose saarelt. Elusuurusest suurem ja hästi säilinud, v.a käed. Kuju on kokku pandud mitmest tükist. Rhodose koolkonda kuulub ka Laokooni grupp – Laokoon ja tema pojad kujutatud, Poseidoni saadetud meremaod tapavad
palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest ühendada Rooma Maxentiuse basiilika suurus ning Rooma Panteoni kupli suurejoonelisus. Hoone mõõtmed on 75,5 korda 70 m, siseruum on sammastega jaotatud kolmeks lööviks, selle keskel aga on neli 23 meetri kõrgust pülooni, millele toetub kerajate siilude e. viklite abil 32 meetrise läbimõõduga kuppel. Keskruum jätkub idas ja läänes poolkuplitega, millesse omakorda lõikuvad veel väiksemad ja madalamad poolkuplid
annaabi.ee 
