3) Mis on liikumine? Liikumine on keha või kehaosande ümberpaiknemine. 4) Mis on sirgjooneline liikumine? See on liikumine, kui trajektoor on sirgjoon. 5) Mis on kõverjooneline liikumine? See on liikumine, kui trajektoor on kõverjoon. 6) Mis on ringliikumine? See on liikumine, kui trajektoor on ringjoon. 7) Mis on pöörlemine? See on liikumine, kui keha punktid liiguvad ringjooneliselt. 8) Mis on kulgliikumine? See on liikumine, kui keha kõik punktid liiguvd ühesugustel trajektooridel. 9) Mis on võnkliikumine? See on liikumine, kui keha liigub edasi-tagasi. 10) Defineeri keha liikumise kiirus! +valem +selgitus V=s:t / kiirus=teepikkus:aeg
❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,000 kilomeetrit. ❏ Päikese sisemuse temperatuur on 15 mld kraadi. ❏ Päike on üks tähedest. ❏ Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub, energiat mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. ❏ Teadlased on seisukohal, et Päike on tekkinud 4,6 mld aastat tagasi. 1.2 Päike ❏ Üks päikese kiirguse liikidest on valgus.
4. Trajektoor - pidevjoon, mis koosneb keha (punktmassi) poolt läbitud punktidest. 5. Trajektoori kuju järgi – sirgjooneline – kõverjooneline – ringjooneline ! Iseloomu järgi – ühtlane liikumine - kiirus aja jooksul ei muutu – mitteühtlane liikumine - kiirus muutub aja jooksul – võnkumine – perioodiliselt korduv liikumine – kulgev liikumine - kõik keha punktid liiguvad paralleelsetel trajektooridel – pöörlev liikumine - kõik keha punktid liiguvad ringjoonelistel 6. Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse nim. taustkehaks 7. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). 8. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. 9. keha poolt läbitud trajektoori pikkust nimetatakse TEEPIKKUSEKS(Tähis-s; Ühik- 1m) 10
11) Aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb. 12) Mehaaniline liikumine ja liikumise liigid. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutmist teiste kehade suhtes. Liikumist, kus trajektoor on kõverjoon nimetatakse ringjooneliseks liikumiseks. Tiirlemisel asub telg väljaspool keha. Pöörlemisel asub telg keha sees. Liikumist, kus keha kõik punktid liiguvad ühesugustel trajektooridel, nimetatakse kulgliikumiseks. Võnkumisel liigub keha edasitagasi. 13) Soojusliikumine. Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu, kaootiline liikumine. 14) Mehaaniline töö, jõud. Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mille abil mõõdetakse energia muundumist, mõõtühikuks on üks dzaul (1 J), tähis on A. Jõud on füüsikaline suurus, iseloomustab ühe keha mõju teisele, mõõtühikuks on 1 njuuton (1 N), tähiseks on F. 15) Energia liigid ja muutumine.
Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [6] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [6] 7. PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke
Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [] PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke
Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon. Erosioon tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine. (kivist/settest) Abrasioon voolavas vees kaasaaskantavate tahkete osakeste poolt põhjustatud ,,erosioon". Mõlemad kokku denudatsioon Vihmapiiskade erosioon. Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne veeosakesed segunevad omavahel ulatuslikult. Vee voolamise tüüpi iseloomustatakse Reynoldsi numbriga. R<2000 = laminaarne voolamine. R>2000 = turbulentne voolamine. R=v*d*/ v-voolukiirus d-sängi sügavus roo-fluidi tihedus(püsiv) -viskoossus(vesi+setted) Suur viskoossus põhjustab laminaarset voolamist ja suur kiirus turbulentset.
104 km on palju väiksem Maa kaugusest Päikesest 1,5 . 108 km. Aga me teame, et lisaks tiirlemisele ümber Päikese Maa ka pöörleb ümber oma telje. Mille poolest pöörlemine erineb tiirlemisest? Esiteks sellepoolest, et pöörlemisest pole mõtet rääkida punkmassi korral. Pöörelda saavad ikka mõõtmeid omavad kehad. Pöörlemisel asub pöörlemistelg kehas sees (keha ümbritseb pöörlemistelge) ja kõik selle keha punktid liiguvad ringjoonelistel trajektooridel. Nende ringjoonte raadiused on aga erinevad, sest erinevad on ka punktide kaugused pöörlemisteljest. 8.1. Ühtlane ringliikumine Vaatleme punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril (tiirlemist). Ühtlase liikumise korral läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mis näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suurus ei muutu ühtlasel ringliikumisel, küll aga muutub suund
Uuematel GPSidel on lisafunkt- (Global Positioning System). Laie- sioonina võimalik alla laadida arvuti- mas tähenduses mõistetakse GPSi all kaarte, mis lubab automaatselt jälgida (Ameerika Ühendriikide kaitseminis- oma asukohta vastuvõtja ekraanil kaar teeriumi loodud) ülemaailmset asu- di taustal ning hõlbustab liikumist. koha määramise süsteemi, mis põ- hineb ümber maa kindlaksmääratud GPS-vastuvõtja täpsus väheneb mär- trajektooridel tiirlevatel satelliitidel gatavalt tihedas metsas või kõrghoo- ning nende saadetavatel signaalidel. Et netega ja tiheda asustusega aladel GPS-vastuvõtjat rahuldava täpsusega liikudes, seetõttu ei maksa GPSi sää- kasutada, peab selleni jõudma mini- rastes kohtades täielikult usaldada. maalselt nelja satelliidi signaal, mis on GPS võib tõrkuda töötamast ka kül- tänapäevast satelliitide kogust arves- mades ilmastikuoludes või tühjade
Puittarindite helipidavuse arvutuslik hindamine saab võimalikuks pärast ulatuslikumat uuringut, mis oleks suunatud helipidavuse arvutamisele juhul, kui tarindit ei käsitleta nn. õhukese plaadina, vaid koosneb lamellidest (palgid, prussid) ja nendevaheliste vuukide tihend on suhteliselt suure sisehõõrdega. Kuidas sellisel juhul muutuvad kiirgustegur, totaalne kadutegur, struktuuriheli ülekanne külgnevatel trajektooridel, jne., see nõuab spetsiaalset tööd doktoritöö tasemel, mida kõnesoleval ajal Eestis pole võimalik läbi viia. EVS 842 on kehtestanud ka standardid, mille järgi tuleb hinnata piirete helipidavust nii katseliselt kui ka arvutuslikult, sealhulgas ka nõude, et hindamise peab läbi viima akrediteeritud mõõtelabor. Antud töös osalenud Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on helipidavuse mõõtmise osas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud (tunnistus L 186).
annaabi.ee 
