ühiskondlikku problemaatikat Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust Ühiskondlik satiir Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval ,,Revident" Komöödia viies vaatuses Linn sai teate Peterburist saabuvast revidendist Kogu linna haaras segadus Arvati, et revident on linnas, aga ta pole endast märku andnud Linnapea läks trahterisse, kus arvas revident olevat. Linnapea otsustas arvatava revidenti enda poole elama kutsuda Tähtsad linnaisad arutasid kuidas revidendile altkäemaksu anda Revident võttis neilt kõigilt laenu Revident hakkas mõistma, et teda peetakse tähtsaks ametnikuks Revident palus linnapea tütre kätt Kartuses, et asjale jõutakse jälile, revident lahkus linnast Sandarm teatas õige revidendi saabumisest võõrastemajja ning nõudmisest kõiki revidendi
" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus. Peale maitsvat lõunat lähen lasen mõneks ajaks silma looja. Ärgates märkan, et kell on juba päris palju ja väljas hakkab hämarduma. Lähen teen linnapeal väikse tiiru ning astun sisse ühte kärarikkasse trahterisse. Istun koos teiste kaupmeestega lauas ning libistan kõrist alla õlut ja veini. Võtan ka väikese prae ning ajan teistega juttu. Veidi aja pärast lahkun trahterist ja lähen magama, et välja puhata homseks teekonnaks. Plaanin minna oma pere juurde Lüübekisse. Samuti müün seal kauba maha. Jään kiirelt magama.
Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv. Väga tugev. Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud. Ometi aus ja hooliv. Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks, oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud. Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest. Fantine Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära
Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!" Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi: ,,Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult. Koll kadus susisedes ainult paha hais jäi järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ..
tema õepoeg, kes soovis Scrooge'le rõõmsaid jõulupühi ja kutsus Scrooge oma juurde lõunale, kuid Scrooge ei uskunud ei imedesse, ega jõuludesse ning saatis oma õepoja minema. Samal ajal astusid sisse kaks uut külastjad, kes kogusid vaeste jaoks annetusi. Kuid kuna Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on mõtetu edasi vestelda, tegid minekut. Kui tööpäev lõppes, läks Scrooge trahterisse, kus ta sõi oma lõunasööki, luges ajalehti ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korteris, mis oli varem kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis
Kõrtsi omanikuks on Lutatia Ühesilmaline ja tema orjatar. Külastajad aga kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks olid puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised. Terve trahter oli täis inimesi, kes rääkisid päeva suursündmusest Spartacuse võidust. Üks hetk astus trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorite grupi saatel. Kui lõbusad naljad ja elav vestlus oli täitnud toa, sõi Spartakus vastumeelselt ega naljatanud. Mõne aja pärast ühines nendega Lucius Sergius Catilina ning kõik kahvatused teda nähes. Catilinaandis Spartacusele osa võidust, mis ta oli võitnud vedades kihla olles Spartacuse poolt. Kui Raha oli ära antud, surusid nad kätt ja Spartacus imestas, et Catilina oli nende ettevõtte sala märgid
Selle räpase asutise omanik ning perenaine oli Lutatia Ühesilmaline. Puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised olid Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks. Venus Libitina kõrtsi külastajad kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Inimesed rääkisid päeva lemmikteemal gladiaatorimängudest tsirkuses. Mõni hetk hiljem astus Libitina trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorie grupi saatel. Spartacus oli kurb. Ukselt kostis Catiline hääl, mille peale kõik jäid teda silmitsema. Ta oli Spartacust otsinud ning kui ta viimase üles leidis, siis ulatas ta talle kukru, kuna oli kihla vedanud Spartacuse poolt. Spartacuse võit oli talle juurde andnud kümme tuhat sertserti. Catilina surus Spartacuse kätt, Spartacus imestas, et kust Catilina teab salamärke ja mõningaid salasõnu. Sisse astus Rhodopeia, kes hoopis osutus Spartacuse
Kuid eriti halvasti lõppeb lugu siis, kui mees kaugeneb perekonnast, kui pereema oma laste nimel alustab mehe vastu võitlust sellise eluviisi pärast. Siis saavad alguse vaidlused ja lahkarvamused. Ja mida enam mees võõrdub naisest, seda lähemalt teeb ta tutvust alkoholiga. Igal laupäeval on ta purjus. Aetuna enesesäilitamistundest, oma seotusest lastega hakkab pereema pidama meeletut sõda nende armetute krosside eest, mis tal tuleb mehe kätest välja rebida, enamasti teel töölt trahterisse. 15 Pühapäeva või esmaspäeva öösel tuleb mees lõpuks purjuspäi koju, tigedana, olles ära kulutanud viimsegi krossi. Seejärel toimuvad stseenid, mille eest hoidku meid jumal. Tuhandete näidete varal tuli minul enesel jälgida seda kõike. Algul see kõik tegi mind vihaseks ja masendas, pärast õppisin aru saama nende kannatuste raskest tragöödiast ja sügavamalt nägema neid tekitavaid põhjuseid
hirmsasti puristama. ,,Issand halasta!" piiksus Voitinski. ,,Mis on, Aleksander Matvejits?" ,,See on ju puhas vesi!" möirgas Slopasev täiest kõrist. ,,Teie teete minuga kurja nalja!" ,,Kuidas nii?" piiksus Voitinski. ,,Kuidas nalja?! Mina teiega nalja, Aleksander Matvejits?!" ,,Maitske ise!" karjus Slopasev. ,,Vesi mis vesi," kinnitas ka Voitinski natukese aja pärast. ,,Jumala eest vesi! Mis see ometi tähendab, püha jumalaema? Trahteris petavad!" ,,Kas te ikka saite trahterisse?" küsis Slopasev pilkavalt. ,,Kuis siis muidu, Issand halasta!" vastas Voitinski. ,,Tuttavaidki nägin, teretasime." ,,Aga mis see siis lõppude lõpuks on?" ütles Slopasev mõtlikult. ,,Esiti kuulsime kisa ja kära ning teised ütlevad, et nemad ei tea sellest midagi; nüüd ostad trahterist viina, aga kui jooma hakkame, siis on vesi." ,,Issand, mina ka ei tea, mis see on; jumala eest ei tea," kinnitas Voitinski ja võttis pudeli, et temaga uuesti trahterisse minna
annaabi.ee 
