Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1. Valemeist 1.1 ja 1.2 järeldub, et elektromotoorjõud e1 ja e2 võivad teineteisest erineda mähiste erinevate keerdude arvu tõttu. Seepärast võib, kasutades mähiseid vajaliku keerdude arvude suhtega, valmistada trafo mistahes pingetele. Trafo mähist, mis on ühendatud kõrgemapingelise võrguga, nimetatakse ülempingemähiseks; alampingelise võrguga ühendatud mähist aga nimetatakse alampingemähiseks. Trafodel on pööratavuse omadus. Sama trafot võib kasutada nii pingekõrgendus- kui ka pingemadaldustrafona. Kuid tavaliselt on trafol kindel ülesanne; ta on kas pinget kõrgendav või pinget madaldav. Trafo konstruktsioon Magnetjuhtme konstruktsioonilt eristatakse kolm tüüpi trafosid: südamik-, mantel- ja mantelsüdamiktrafod. Kõige enam on levinud südamiktüüpi trafod.(joon.1.3) 3 (joon.1
• Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis. Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole. Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust.
kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, sagedus hertsides, faaside arv, mähiste ühendusskeem ja lülitusrühm, lühispinge, jahutamise moodus, talitus: kestev või lühiajaline. valmistaja tehas, mass, väljalaske aeg ja pass. 3.) TRAFO elektrimotoorjõudude võrrandid / 4.)Trafo vektordiagramm · · · ·
seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA. Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ±2×2,5%. Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib reguleerimisastmeid olla rohkem. Näiteks 110 kV trafol on võimalik pinget reguleerida vahemikus ± 9 × 1,78 % . Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad, jaotustrafod aga mitte. Selliste trafode pingeastet saab muuta vaid väljalülitatud olukorras. Keskpingevõrkudesse ülesseatavate uute trafode nimi- ja nimitalitluspinged on 6 – 6,3 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 10 – 10,5 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 15 – 15,75 ± 2×2,5 % / 0,410 kV
54. Impulsspinge jagunemine trafos Nõuded trafo isolatsioonile tulenevad impulsspingetest. Impulsspinge frondi suure järskuse tõttu levib liigpinge mööda trafo mähiste-, kihtide- ja keerdudevahelisi mahtuvusi. Peaisolatsioonil sõltub liigpingete jagunemine trafo neutraali maandusviisist: · maandatud neutraaliga trafol esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge umbes 1/3 kaugusel mähise algusest (15 20% üle mõjuva pinge) · isoleeritud neutraaliga trafodel esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge mähise lõpus (50...80% üle mõjuva pinge) Pikiisolatsioonil võib järsu frondiga impulss tekitada kuni 10-kordse normaaltalitluspinge. Trafo mähiste induktiiv- ja mahtuvuslikest takistustest koostatud aseskeem on joonisel 3.24. 55. Kondensaatorite isolatsioon Elektrivõrkudes kasutatakse kondensaatoreid · võimsusteguri tõstmiseks · pikkade liinide pikikompensatsiooniks
II liigi ülijuhtidel kaob ülijuhtivus mingil teatud magnetvälja tugevuse piirkonnas, mis on kõrgem kui I liigi pooljuhtidel; III liigi ülijuhte (nn. nioobisulamid), mille magnetväli ülijuhtivusele toimet ei avalda, (nn. nioobisulamid) käsutatakse ülijuhtivate solenoidide valmistamisel. Nende abil saadakse magnetvälja tugevused kuni 50 T (tesla). Ülijuhte käsutades on võimalik teha transformaatoreid, millel ei olegi terassüdamikku. Niisugustel trafodel pole ka jahutusprobleemi, soojuskaod on peaaegu võrdsed 0-ga. Omaette rühma moodustavad krüojuhid ehk hüperjuhid, millel madalal temperatuuril juhtivus järsult suureneb, kuid ei suurene ülijuhtivus. Selline nähtus tekib küllalt kõrgel temperatuuril (20° K - 77° K), mis on saavutatav kas vedelat vesinikku, neooni või lämmastikku käsutades. Seletub aga sellega, et madalal temperatuuril vaibub materjali kristallvõre võnkumine ning seega ka elektronide hajumine suunatud liikumisel
keevitusgeneraatoreid, keevitusalaldeid ja keevitusinvertereid. Joon. 25 Keevitusgeneraator Keevitusgeneraatoritel (Joon. 25) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit. See annab võimaluse keevitamiseks kohtades, kus puudub võrguvool Keevitusalaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Keevitusalaldi põhiosadeks on trafo ja alaldi. Alaldite hinnad on kõrgemad kui trafodel aga ka Joon. 26 Keevitusinverter keevituse kvaliteet on parem. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem invertertehnikat. Keevitusinverteri ehitus sarnaneb keevitusalaldi ehitusega, kuid sinna on lisatud sagedusmuundur. Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 26) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna inverteris
kaod koormusastmel i, ning vastavalt i -1 / õN ja Pi -1 / P n koormusastmel i-1. Temperatuuri leidmiseks trafo kõige kuumemas punktis lisatakse õli ülekuumendus- temperatuuridele seejärel valemi (3.9) abil leitud mähise ülekuumendustemperatuurid vastavatel koormusastmetel ja jahutuskeskkonna temperatuur 0. Kuna OFAF ja OFW jahutussüsteemiga trafode mähiste ülekuumendustemperatuur õli suhtes on enam sõltuv koormusest kui ONAN ja ONAF süsteemiga trafodel (astmenäitaja n on suurem, vrdl. samuti jn 3.2 a) ja 3.2 b)), siis nende temperatuur ülekoormustel kujuneb kõrgemaks. 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime Trafo nimivõimsuseks SN nimetatakse näivvõimsust, millega võrdsel püsikoormusel tehase poolt garanteeritakse trafo suutlikkus tõrgeteta talitleda nimipingel, nimisagedusel ja jahutuskeskkonna nimitemperatuuril ettenähtud talitlusea (eluea) jooksul.
kaaluda trafode vahetamist võimsamate riistapuude vastu, sest eeldatavasti kasvab tulevikus tarbimine veelgi ja probleem süveneb. Joonis 4.8. Trafo õli leke Joonis 4.9. Trafo isolaator mustunud Joonisel 4.8 tuuakse välja kerge trafoõli leke näiteks keeviste juurest, lekke jäljed trafol. Üldiselt on tegemist Nõukogude Liidu aegsete trafodega, mis lähitulevikus lähevad rekonstrueerimisele. Joonisel 4.9 mõeldakse kerget isolaatori mustumist näiteks teede ääres paiknevatel trafodel, millele langeb mustus ja tolm. Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu
milline maandatakse. Joonis 2.7.2 Varje tekitamisega kaob juhtmete vaheline mahtuvus kuid selle mahtuvuse asemel on nüüd kaks mahtuvust maa suhtes. Milliste kaudu võib küll kulgeda signaal maha (signaali kadu) kuid ei ole võimalik kulgeda enam ühest ahelast teise. NB! Maanduse lahti tulemisel võib tekida kahe järjestiku mahtuvusega parasiitne tagasiside. Varjestust saab kasutada ka magnetilise tagasiside likviteerimiseks Joonis 2.7.3 Trafodel (eriti väljund trafodel) tekib alati mingi puistemagnetvoog mis kiirgub ümbritsevasse ruumi ning lähedal paiknevades juhtmedes indutseerib see magnetvoog elektromotoorjõu mis võib toimida tagasiside pingena. Ka magnetilise tagasiside likvideerimiseks aitab näiteks trafo asendi muutmine, kuid samuti saab kasutada varjestust. Varjestus võib olla kahesugune kas magnetiline kus kiirgus ohtlik trafo ümbritsetakse suure magnetilise läbitavuse materjalist kopsikuga. Joonis 2.7.4
Tabel 6.1 Vasklati lubatud voolutugevused 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi Voolujuhi valikul tuleb lähtuda suurimast kestevvoolust, mis võib voolujuhti läbida. Kestevvooluks loetakse voolusid, mis läbivad latti kauem kui 10...15 minutit, sest selle ajaga jõuab latt kuumeneda püsitemperatuurini. Arvutusliku voolutugevuse leidmisel peab hindama elektrivõrgus esineda võivaid erakorralisi olukordi, nt ühe trafo väljalülitumist ja koormuse ülekandmist teistele alajaama trafodel, ülekandeliinide avariilistel väljalülitumistel talitlusse jäänud liinide koormuse kasvu jms. Nendest hinnangutest peab selguma nn forsseeritud talitlus, mis on aluseks lati edasisel valikul. Kuna lattidele antakse nende kestevvoolu taluvusvõime standardsetel lati ja ümbruse nimitemperatuuridel, peab hindama tegelikus käidus esineda võivaid kõrvalekaldeid neist nimitemperatuuridest. Näiteks võib mõnes piirkonnas välistemperatuur oluliselt erineda
Erinevate nimipingete kasutusvõimalusi iseloomustab mõningal määral ka enamtoodetavate trafode nimivõimsuste diapasoon. Tabelis 1.5 on toodud kä- siraamatutes ja prospektides kajastatud trafode nimivõimsuste vahemike näi- teid (NL-s, ABB, Siemens, France Transfo). Kui 330 ja 110 kV trafod on üld- juhul koormatult reguleeritavad ja 20/0,4 kV trafod tavaliselt pingevabalt re- guleeritavad, siis 20/10 kV trafodel on tavakasutusel mõlemad variandid. Tabel 1.5. Trafode nimivõimsuste vahemikud Trafode nimivõimsused, MVA Võrkude nimi- France pinged, kV NSVL ABB Siemens Transfo
annaabi.ee 
