Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad Komöödiates võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu Etendasid igapäevast poliitikaelu Näitlejad kandsid tuntud riigimehi kujutavaid maske Heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja Pilati kõige populaarsemaid poliitikuid
Tuntuim lüürik Vana-Kreekas oli Pindaros. Teatrietendused kasvasid välja Dionysusele pühendatud koorilauludest. Näitlejateks olid ainult mehed, kes kandsid maske, mistõttu olulised olid hääle tugevus ja selgus ning ilmekad zestid. Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm
Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog Traagikud, Koomikud, Luurikud Kolupead vaidlevad selle ule, et millist etendust vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset. Esimene vaatus. Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer. Pantalone teeb ettepaneku kutsuda narr Truffaldino, et too korraldaks *haige* ravimiseks ja naerma ajamiseks suurejoonelisi vaatemange ning pidustusi.
Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele. Siit selgub, miks kujutasid traagikud oma draamades ikka ja jälle naiste jõudu ja raevu koduses sfääris. Tragöödia võis lavale tuua aktuaalseid poliitilisi või moraalseid arutelusid, kuid üldjuhul pidid need olema varjatud ning vihjavad. Kuna tragöödia integreerus linnriigi ellu on mõistetav, et demokraatia soodustas selle kunstiliigi arengut. Tragöödias esitatud müüdid ei kajasta enam kauge ja idealiseeritud ajastu traditsioonilisi väärtusi. Vastupidi, neis peegelduvad linnasisesed konfliktid
Ta on esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Müütidest võetud ainestikku kasutas Aischylos selleks, et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Vajaduse korral teisendas ta selleks müüte üsna vabalt nagu teisedki traagikud, erinevalt eepikuist, kes müüte võimalikult originaalitruult lavastada püüdsid. 6.Komöödia teke ja ülesanne Antiik-Kreekas. Põhilised kirjanikud, kes komöödiaznrit viljelesid. Aleksandria õpetlaste järgi jaotatakse komöödia kolmeks: -Vana komöödia (u.a-ni 400 e.m.a) ammutas oma aine polise igapäevaelust. Selles käsitleti poliitika päevaprobleeme ja arvustati silmapaistvamaid poliitikuid. Näitlejate maskid
" Ei määrata vabastamise tähtaega sellele, kes ennast talle allutab ja loovutab, ta saab vabaks otsekohe. Filosoofia orjamine ongi vabadus. (8) Võib juhtuda, et minult küsid, miks ma nii palju häid ütlusi esitan pigem Epikuroselt kui meie omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema! Jätan siinkohal kõrvale traagikud ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks ette kanda koturnil, mitte aga sandaalides16! (9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks: Võõras on kõik, mis osaks langeb meie soovi mööda.
ROSENCRANTZ: Mu prints, mul polnud midagi sellist mõttes. HAMLET: Miks te siis naersite, kui ma ütlesin, et ma ei tunne inimesest rõõmu? GUILDENSTERN: Mu prints, me mõtlesime, et kui te ei tunne inimestest rõõmu, millise viletsa vastuvõtu osaliseks saavad siis näitlejad. HAMLET: Mis näitlejad? GUILDENSTERN: Needsamad, kellest te vanasti vaimustusite pealinna traagikud. Nad ongi lossis. HAMLET: Miks nad ringi reisivad? Või on nad rooste läinud? Või on neist saanud keskpärased näitlejad? Tont võtaks, siin on midagi üleloomulikku. Tuleb Polonius. POLONIUS: Tervist teile, isandad. HAMLET: (vaikselt) Pange tähele, ta tuleb mulle näitlejatest teatama. (valjult) Teil on õigus, sõber, esmaspäeva hommikul, just siis see oligi. POLONIUS: Mu prints, mul on teile uudis.
annaabi.ee 
