Leedi Brett Ashley traagika „Ja päike tõuseb“ tegevus toimub peale esimest maailmasõda Pariisi ja Hispaaniasse elamusi otsima suundunud ameeriklaste vahel. Alkoholist läbi imbunud õhustikus on palju nii pessimismi kui ka realismi ja armuseiklusi, mis loob tegelaste vahele pingelisi olukordi. Hemingway on tabavalt kujutanud aegumatuid inimeste vahelisi probleeme ja isikuomadusi tuues esile nende traagikat. Igal tegelasel on traagiline taust, mida seostatakse suuresti Esimese maailmasõja tagajärgedega. Esmapilgul on traagikat isegi raske märgata, sest puudub klassikalisele tragöödiale omane katastroofiline sündmus, ent siiski leiab seda mõtlematute tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teise...
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on lugu ühest eesti perekonnast ning tema saatusest. Romaan hõlmab mitut erinevat temaatikat: armastus, perekonnasuhted, ininmkaubandus. Kõige olulisem on siiski Eesti lugu.Teos annab tagasivaate Eesti lähiaajaloole ning meie rahva traagikale ajal, mil Teine maailmasõda jõudis lõpule ning Eesti langes Nõukogude okupatsiooni alla. Tõetruult on kirjeldatud jõhkardlust ning toorest kohtlemist, mis naistele osaks langes. See on lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast. Loo peategelasteks on kuuekümnendates aastates Aliide Truu ning noor neiu Zara, kes ootamatult tema juurde satub. Olevik ja minevik on omavahel põimunud ning vähehaaval kujuneb sellest välja terviklik pilt kogu loost.
"Puhastus" See raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas; kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süzeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel. Autogramm Sofi Oksanen´ilt Sofi stiil Sofi armastab Gooti stiili ja seega ka riietub ja käitub sellele stiilile vastavalt. Praegu Praegu on Sofi Oksanen´il palju teha ja seega pole ka aega uuteks teostek, kuigi tal juba keerlevad mõtted uue romaani ümber, mis räägib Eesti ajaloost. Mõni aeg tagasi andis Oksanen koos Imbi Pajuga välja artiklikogumiku «Kõige taga oli hirm» , mille toimetamine pidi olema väga suur töö
Ta oli väga kurnatud. Ja ainult Erasistratos teadis tõve põhjust: Antiochus oli armupiinades oma noore kasuema Stratonice vastu. Erasistratos keelitas vana kuningat andma oma noor naine pojale, kes seejärel paraneski. · "Horaatiuse vanne" 1784 "Horatiuste vanne" kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile. Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikale ja annavad eeskuju oma tunnete vaoshoidmiseks. Teose puhul on suurepäraselt tabatud õige ajalooline riietus ja olustik. Teos kutsub üles kangelaslikkusele kodumaa kaitsmisele ja võtab hästi kokku revolutsiooni nõudeid maalikunstile, kuigi ilmus peaaegu viis aastat enne revolutsiooni. Teos pälvis tohutu publikumenu ja muutis Davidi hetkega kuulsaks. Isegi paavst soovis maali näha. õli lõuendil · "Marat' surm" 1793
Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne
Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma. Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma. Siirale, lapsemeelsele printsile võõras maailm. Kolmandal elas joodik. Kes jõi, sest ta tundis häbi enda joomise pärast. Ummikusse jooksnud saatus, Eu leia väljapääsu oma traagikale. Ela nii, et pole vaja millegi pärast häbi ega piinlikkust tunda. Neljandal planeedil elas ärimees, kes arvas, et omab kõiki tähti ja luges neid koguaeg kokku. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli vaid laternasüütaja ja latern. Mees pidi iga natukese aja tagant jälle laterna kas süütama või kustutama, sest aeg möödus nii kiirelt Kuuendal planeedil elas geograaf. Ka plaanet oli suurem kui eelmine Antoine de Saint-Exupery -Lõunapost -Öine lend -Lend Arrasse
(ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. 13 Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru)
suhtumine surelikkusesse. Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav · Üldinimlik ja kõikidele kultuuridele omane, kuid siiski oma spetsiifiliste eripäradega, nt Vana-Kreeka tragöödiad: a)moraalse tasandi konfliktid (nt Antigone) b) saatusega ettemääratu vs teadlikud teod (Oidipus) · Aristotelese mõte: tragöödia peab viima sisemise puhastumise ktarsiseni see sünnib siis kui tunneme kaasa laval olijatele. · Iga ajastu annab oma tsentri traagikale. Keskajal väljendus traagika märterlusena. Suurim traagiline figuur on Kristus. Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R
salga vaimne juht. Ta ei salli seda, et Pablo tunneb hirmu. 16. E. M. Remarque`i looming. "Triumfikaare" analüüs. Looming: 1929-tema esikteos ,,Läänerindel muutuseta" inimelu ei ole sõjas midagi väärt. 1931 ,,Tagasitee" sisuliselt esimese romaani jätk. 1938 ,,Kolm sõpra" Esimese maailmasõja järgne Saksamaa. Põhiteemad: sõda, surm. 1940 ,,Armasta oma ligimest" pagulus teema. Peategelased on pagulased, kes on kodumaalt minema aetud. Traagikale vastandub armastus. 1946 ,,Triumfikaar" räägib ajast enne II maailmasõda. !952 ,,Elusäde" pühendatud tema õele. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama
annaabi.ee 
