ja kommunistid, parempoolseid esindasid revansistlikud jõud, kes soovisid I maailmasõja kaotuse tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel ülemineku totalitaarsele riigivõimule ka teistes Euroopa riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias. Ka Eestis algas nn. vaikiv ajastu. 12. märtsil 1934.a. sooritas Konstantin Päts riigipöörde. Totalitaarne diktatuur tähendab diktaatorilikul võimukasutusel põhinevat valitsemisvormi, millega
Seega pea iga aasta lisandub sõnavarra mõnikümmend uut terminit inglise keelest. Siit lisandub veel üks kohustus kanda hoolt selle eest, et oleks võimalus minna julgelt tulevikku just sellise eesti keelega, mille üle uhkust tuntakse ja mis säilitab endas oma identiteeti, ajalugu ning eripära. Kohustus on hoolitseda, et Eesti rahvas püsiks. Tuleb kaitsta oma keelt ja süvendada lastes õiget mineviku ja kommete mõistmist. Mitte läinud aja nimel, vaid et kokkupuuted totalitarismiga, tapetud, küüditatud ja vangistatud inimesed, kokkuvõttes, ajalooline kogemus kujuneks tänapäeva demokraatliku maailma ühisväärtuste alusmüüriks. Just sellele ehitamegi oma ühist tulevikku kindlas teadmises, et mineviku õudused kaovad jäädavalt. Mainimata ei saa jätta ka seda, et tuleb teha kõik endast olenev vaid ühel kindlal eesmärgil. See aade on: Eesti peab olema tugevalt juurdunud Euroopas. Tegemist ei ole peo ega maskeraadiga, vaid
9. Sport ja poliitika (kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid Allen olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud; kuidas on sport seotud natsionalismi ja Guttmanni põhjal) totalitarismiga; millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset säilitamisel; millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused) seotud tunnust: Sport ja natsionalism võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist 1
9. Sport ja poliitika Kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud: Sport on poliitiline spordi ja poliitika sümboolsete aspektide tõttu. Sport on poliitikaga seotud, sest sportlased esindavad oma riike. Kui toetatakse mingis riigis korraldatavad spordiüritust, toetatakse ka selle riigi poliitikat. Selle põhimõtte tõttu on toimud palju spordiürituste boikoteerimisi. Kuidas on sport seotud natsionalismi ja totalitarismiga: Sport ja natsionalism – võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning kasvatada isamaalisi tundeid. Sport ja totalitarism – spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur finantseering; spordi kaudu mõjutati; riik ’ehitatab’ sportlasi; ka enne Barcelona OM’i
ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul ● Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine ● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika)
Näiteks 1920. aastatel oli Eesti riigiaparaadi käsutuses kokku vaid kolm autot. Ka Eesti saatkonnahoone Berliinis oli tagasihoidlik. Berliinis alustas Lennart oma kooliteed katoliiklikus rahvakoolis, kuigi samas hoones tegutses ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf Hitler kohtus Saksamaal visiidil olnud Itaalia diktaatori Benito Mussoliniga. Meril on meeles, et inimestele müüdi periskoope, mis võimaldasid tihedas rahvahulgas diktaatoreid hästi näha. Lapse kõige tugevam mälestus Berliini-perioodist on seotud ühe pühapäevase jalutuskäiguga. Natside rongkäik "Sa marschiert mit ruhig festem Schritt" oli mõjus vaatepilt. Tänaval müüdi
Ühinenud Saksamaal föderalism tähendab seda et osariigid otsustavad nt haridusküsimusi jne kohalikult. Selle konservatiivsuse ja teadusriigile vastandub töölisklassis tugev sotsialism. 20.saj ajalooteaduses on eksisteerinud just Saksa natsionalismi probleem. Seda on püütud seletada Saksamaa Lääne-Euroopast erineva arenguteega (1871-1918, 1933-1945). Sellise arengutee tulemuseks oli: allumine riigile, jõupoliitika aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias. Saksa romantiline (keele) natsionalism: rõhutas hõimu, keele ja rahvuslike kommete tähtsust, kuna usuti et nendes väljendub see tõeline rahvusvaim (suhtumine oli umbes selline, et kui on keeleline sugulus, on veresugulus). Keelelise ja verelise üheks pidamisega tekkiski rassiteooria jne. Saksamaal
Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi. Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides. Teokraatlik ehk religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on 5 monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Hõimliku totalitarismiga on tegu juhul, kui poliitiline partei, mis esindab teatud etnilise grupi (see ei tarvitse olla riigis enamuses) huve, monopoliseerib võimu. See on omane eeskätt Aafrika riikidele, mille riigipiirid kajastavad kolonistide poolt määratud administratiivseid piire, mitte aga hõimude ja rahvusgruppide paiknemist. Parematiivalise totalitarismi eripäraks on see, et selle diktatuuri tingimustes on üldjuhul lubatud individuaalne majanduslik
annaabi.ee 
