majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasias Lähis- Idas 8. Millal ja kus tekkis mauism? Tekkis Hiinas Suur hüpe 1950 aastal aastatel 9. Mille poolest erines mauism kommunismist? suhtumine talupoegadesse 10. Mis tunnused on iseloomulikud inimsusevastastele kuritegudele? Inimsusevastased kuriteod on teadlikult toime pandud massilised või süstemaatilised rünnakud tsiviilelanike vastu.
Oleneb milline see on, kui on inimene endakasupüüdlik siis ta võidab sellega poolhääli. 7. a) Kirjelda MÄLU kujutamist Orwelli loos. Mälu on seal kujutatud kui kõrbe. Nimelt kõrbetuuled tekitavad alati uusi liivaluiteid, mistõttu see ei jää kunagi samaks ja ajapikku kustutab kõik. Sama oli ka "Loomade farmis", kus loomade mälust pühiti kõik õpitu,kuid ainult mõnel üksikul,kes oli isepäine, oli raske seda mälust pühkida. b) Nimeta põhjusi, miks mälu on totalitaarsuse tubli vaenlane. Sest mälu annab üle kavaldada. Kui kogu aeg räägitakse ühte ja sama siis sa lihtsalt hakkadki uskuma seda, mida sulle räägitakse. Näiteks võib tuua valimiseelsed lubadused, kuidas E.Savisaar lubas Tallinnas kõike head korda saata ja kui valitigi keskerakond,tulid hoopis teistsugused muutused, mida oldi lubatud. Ning inimesed olid pettunud. 8. Kuidas mõistad jutustuse lõppu? Tähtsamad loomad muutusid ikka rohkem inimestega sarnasemaks kuni nad
maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele. Orwelli totalitaarsuse-vastased kirjutised on hoiatuseks inimkonnale. Teosed "Loomade farm" ja ka "1984" olid vajalikud antiutoopiad või düstoopiad, näitamaks, milliseid ohte kätkeb endas totalitaarne ühiskonnakorraldus selle erinevates vormides. Peale "Loomade farmi" tabava iroonia mõistmist ei oleks enam keegi saanud tolleaegsel Inglismaal stalinistlikku või siis laiemalt kommunistlikku korda toetada. 8
opositsioonivormidele üldiselt läbi sõrmede. Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit
sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine
Tallinn, mõtleb Taavi. Tallinn, kuidas armastan sind! Aga ma ei tule enam iialgi tagasi!" Taas oma Rootsi kodus on nüüd kõik ta isa põlvkonna hirmud ka tema omad. Nüüd heiastub temalegi globaalne katastroof. 9 KOKKUVÕTE Helga Nõu romaani ,,Tiiger, tiiger" sattumine kodumaale oleks olnud poliitiline kuritegu. Raamatus kujutatakse kommunismi negatiivselt. Samuti on raamatus kujutatud kohtuvisioon vägivallariigi totalitaarsuse ja absurdsuse kujutamine. Vihjatud on ka sellele, üritatakse hoida usaldust Nõukogude vabariigi korra suhtes, seda isegi kuritegude kinnimätsimise kaudu: ,,Taavi saab aru rasvajuukse kripeldamisest ja lipitsevaist liigutustest. Halb reklaam turismile ja lops usalduse vastu Nõukogude vabariigi korra suhtes. Seda sai ka välja lugeda Väliseestlastega Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu ametniku palavikulistest
sotsiaalelu, õiguskord, ideoloogia, välispoliitika. Nendel faktoritel on rida tunnuseid, mida käsitleme järgneva analüüsi käigus. Kui mingi riigikord või valitsemissüsteem vastab kõikidele allpool toodud tun- nusjoontele, on tegemist varatotalitaarse riigi ideaaljuhtumiga, nagu Tahuan- tinsuyu ja Qini impeeriumid seda ka väga suure tõenäosusega olid. Mida vähe- matele esitatud tunnusjoontele mingi valitsemissüsteem vastab, seda väik- sem on selle totalitaarsuse võimalik aste. Loomulikult, mida rohkem on vas- tava kaasuse kohta informatsiooni, seda tõenäolisemalt vastab hinnang tõele. Kuidas vastab varatotalitaarse riigi tunnustele Ehnatoni riigikord selle meile teadaoleva (paraku suhteliselt kasina) informatsiooni põhjal, mille põhilised jooned on ülal esitatud? 1. Süsteemi ajaloolis-poliitilised tekkimise ja hävimise põhjused Sise- või välispoliitilise kriisisituatsiooni olemasolu; süsteemi loomine
Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja "juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eesti-aineliste lavastuste Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi
annaabi.ee 
