Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas.
28. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad 1. lodiluu, 2. kuuluu, 3. kolmkantluu 4. hernesluu . Distaalse rea moodustavad 1. trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e
puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges. Reieluu on inimese kõige pikem toruluu. Ta liigestub puusaluule puusaliigese abil. Suurem osa reieluukaelast asetseb liigesekihnu sees (pähkelliiges). See on inimorganismi kõige tugevam side. Liigeses saavad toimuda igasugused liikumised. Sääreluud. Sääre toes koosneb kahest toruluust - sääreluust ja pindluust. Pindluu on märgatavalt peenem ja paikneb külgmiselt. Sääreluude omavaheliseks seondajaks on sääreluudevaheline membraan. Sääreluud seob reieluuga kõige keerukam liiges - põlveliiges. Põlveliiges on plokkliiges. Jala luud. Jagunevad kanna-, pöia- ja varvaste luudeks: - kanna luustik koosneb seitsmest lühikesest luust, mis asetsevad kahes reas (lameliigesed);
ja suruvad maha effektor T-lümfotsüütide aktiivsuse. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. Omandatud immuunsuse kaks vormi (antikeha vastus ja T-rakkude poolt vahendatud vastus). Antikeha vastus T-rakuvahendatud vastus B- ja T-lümfotsüütide arengu erinevused. Mõlemad saavad alguse toruluust ühisest lümfoidsest eellasrakust. T- rakkude puhul, liigub eellasrakk tüümusesse, tekib tüomotsüüt, lümfisõlmes ja põrnas tekib antigeeni toimel T-rakk Lümfoidsest eellasrakust luus arnebe luus homopoeetiline tüvirakk, mis areneb lümfoidseks eellasrakuks jaareneb B-rakk. Puhkavate ning aktiveerunud (efektor) T- ja B-rakkude erinevused. Puhkav rakk on normaalne. Effektor B rakk on täitnud Golgi kompleksiga (toodetakse antikehi) Effektor T-rkk toodab tsütokiine
Jäsemed Ülajäsemed Õlavööde hõlmab endas käsivarte lähtekohta. Selle juurde kuuluvad abaluud, rangluud ja käte tasakaalustajana rinnak. 31 Käsivars koosneb õlavarreluust (humerus), käsivarreluust ehk küünarluust (ulna) ja kodarluust (radius). Kämmal koosneb randmeluust, kämblaluudest ja sõrmeluudest. Alajäsemed Alajäseme lähtekohaks on puusaliiges. Jalg koosneb reieluust (femur), luustiku suurimast toruluust, mis oma erisuse- küljele suunatud reieluu kaela tõttu on vanemas eas sagedaste õnnetuste põhjuseks (→ osa „Trauma üldosa“). Peale selle koosneb jalg kederluust ning sääreluust (tibia) ja pindluust (fibula). Jalapöid koosneb pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid Pidevühendusi nimetatakse liidusteks, liikuvaid ühendeid liigesteks. Erinevad liidused Luuliidus: nt koljuluu osade ühendused.
annaabi.ee 
