Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Karvad
Ühetuumne – epiteelkoe rakk Hulktuumne - lihasrakk 3) Raku suuruse järgi: Suured – munarakk Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud. 8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine
Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad)
ripsmetes 146. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneem on membraani väljakasv mis sisaldab mikrotorukestest koosnevat struktuuri. See koosneb 9 välimisest mikrotorukestepaarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest, kusjuures iga paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Seondub rakuga basaalkehakese abil. Liikumises osaleb düneiin, mille vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese - otsa poole. Teiste sidemete esinemise tõttu mikrotorukeste paaride vahel tekib lainetav liikumine. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkeakese abil. Selle strktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga ja sisaldab 0
Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneemid on mikrotorukestest koosnevad struktuurid, mis moodustavad membraani väljakasve. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Inimese organismis nt hingamisteede epiteelirakkude ripsmed. Liikumises osaleb düeniin ja tema vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese aluse, - otsa poole. Kuna esinevad ka teised sidemed mikrotorukeste paaride vahel, siis sirgjooneline liikumine muutub lainetavaks. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom)
Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneemid on mikrotorukestest koosnevad struktuurid, mis moodustavad membraani väljakasve. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Inimese organismis nt hingamisteede epiteelirakkude ripsmed. Liikumises osaleb düeniin ja tema vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese aluse, - otsa poole. Kuna esinevad ka teised sidemed mikrotorukeste paaride vahel, siis sirgjooneline liikumine muutub lainetavaks. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom)
Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Viburid põhjustavad rakkude liikumist, ripsmed materjali liikumist piki rakku. Struktuur on sarnane alates üherakulistest eukarüootidest kuni inimeseni. Membraani väljakasvud mis sisaldavad mikrotorukestest koosneva struktuuri aksoneemi. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest (19-28 lk. 819). Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga.
annaabi.ee 
