Laetud kehade vastastikmõju võib uurida kahe teineteise lähedal niidi otsas rippuva õhukestest metallist (sokolaadipaberist) torukese abul. Kui puudutada torukesi elektriseeritud klaaspulgaga, need laaduvad ja tõukuvad teineteisest eemale. Seega, elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Kuna laenguta torukesed teineteisest eemale ei tõuku, siis võib järeldada, et laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Kui ühele torukesele anda elektrilaeng elektriseeritud klaasilt, teisele aga elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikmõju võib ilmneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastasikmõju viise pole seni täheldatud.
Murra järgmine leht topelt üle eelmise ning jätka kuni oled saanud sobiva pikkuse. Krooni tegemiseks saab lõpu algusega kokku viia ning lehevarrega kinnitada. Vahtralehtedest roosid Korraliku kimbu jaoks korja umbes pool kilekotitäit värvilisi vahtralehti. Ära jäta neid kauaks kuiva õhu kätte seisma, sest kuivanud lehti enam voltida ei õnnestu. 1. Murra vahtraleht pooleks. 2. Keera poolitatud leht kokku tihedaks torukeseks. 3. Hakka torukesele järgmist poolitatud lehte ümber voltima, kuid juba lõdvemalt. 4. Jätka uue lehega, kuni tulemus meenutab roosiõit. 5. Seo lehed niidiga õie alt tihedasti kinni. 6. Kaunista õied roheliste vahtralehtedega ja seo need niidiga kimbuks. Kuidas vahtraroose kaunina säilitada? Üks lihtne viis vahtrarooside eluiga pikendada on katta need tavalise toiduõliga. Päeva-kahe jooksul imbub õli lehtedesse ja nii säilib lehtede värv ja vorm kauem. Kõige mugavam on
48-128 tindiotsikut, mis on paigutatud rivisse teatud vahekaugusega. Prindipea koosneb piesoelektrilisest ma- terjalist torukestest, mis täidetakse tindi- hoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimubselle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakeste düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb Jugaprinteri põhisõlmed torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Värviprinterite puhul kasutatakse samas prindipeas nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikesi. Jugaprinterite peamisteks eelisteks on nende odavus
kommertsmudeli (ThinkJet) töötas välja Hewlett-Packard 1984. Aastal. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub sellel tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti ja kergesti võib jäädvustada nii teksti kui ka graafikat, samuti on suhteliselt hõlbus värviprintimine. Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel
(ThinkJet) töötas välja Hewlett-Packard 1984. Aastal. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub sellel tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti ja kergesti võib jäädvustada nii teksti kui ka graafikat, samuti on suhteliselt hõlbus värviprintimine. Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel
rippuva õhukesest metallist torukese abil. Kui puudutada torukesi elektriseeritud 5 klaaspulgaga, need laaduvad ja tõukavad teineteist eemale. Seega elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Kuna laenguta toruksesed teineteisest eemal ei tõuku, siis võib järeldada, et laetud kehade vastastikumõju on põhjustatud nende elektrilaengust. Kui ühele torukesele anda elektrilaeng elektriseeritud klaasilt, teisele aga elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikumõju võib ilneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikumõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastastikumõju viise pole seni täheldatud.
eraldi vaatleme. 1.Püsimagneti liikumine juhtme suhtes- Põhiliseks katsevahendiks elektromagnetilise induktsiooni uurimisel on torukujulisele isoleerivale südamikule keritud juhtmepool. Kõigis allpool kirjeldatud katsetes on vaja koguni kahte niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu. Tekkinud voolu võib registreerida tundliku ampermeetrina töötava testri abil. Magnetvälja on kõige lihtsam muuta, torgates pikergust
düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalset paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Pihustamiseks on kaks võimalust: o Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Antud meetod on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest; o Trükipeas on takisti, mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile
tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel
annaabi.ee 
