Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tornikiivritega" - 7 õppematerjali

Ehitise analüüs-Sainte-Chapelle
4
docx

Ehitise analüüs: Sainte-Chapelle

See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
Notre Dame de Paris
4
doc

Notre Dame de Paris

aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistused. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivritega kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Notre Dame'il on väga silmapaistvad transeptifassaadid, mida kaunistavad gooti skulptuuri meistriteosed. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil peale läänefassaadil asuva akna veel kaks. Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
66 allalaadimist
La Sagrada Familia
5
doc

La Sagrada Familia

Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust. Ühtekokku on planeeritud kaksteist teravtupilist torni, mis peaksid sümboliseerima kahteteistkümmend apostlit. Gooto stiilile vihjavad dekoorid pärinevad juugendstiili taimeornamentikast. Vahepeal valmis saanud portaal kujutab endast Kannatustee - fassaadi. Oma teostuselt on see ilmses vastuolus filigraanse Jõulufassaadiga.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES
13
docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

[9] Alatskivi lossi rajamisel on eeskuju võetud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali kuningalossist. Kuigi loss on oluliselt suurem, kui Alatskivi mõis, kopeeritakse põhilisi kujunduselemente mitte aga planeeringut. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Paralleele võib luua ka tudorkaarsete peasissepääsude ja konsoolidele toetuvate teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel

Arhitektuur → Arhidetuur
43 allalaadimist
Konspekt
16
doc

Konspekt

Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides. Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid. Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi säravadi vitraaz aknaid täis. Sein on nagu läbipaistev pitskude. Interjööris on toetuvaid osi raske eraldada tugedest. Loobutud on üleni kivist seinapinnast. Skulptuurides ja reljeefides kujutatakse uue ja vana testamendi lugusid ja legende. Skulptuurid tavaliselt pikaks venitatud ja seotud arhitektuuriga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
266 allalaadimist
Eesti mõisad
16
docx

Eesti mõisad

Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (1853­1855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne osa aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
Kunstiõpetuse konspekt
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides. Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid. Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi säravadi vitraaz aknaid täis. Sein on nagu läbipaistev pitskude. Interjööris on toetuvaid osi raske eraldada tugedest. Loobutud on üleni kivist seinapinnast. Skulptuurides ja reljeefides kujutatakse uue ja vana testamendi lugusid ja legende. Skulptuurid tavaliselt pikaks venitatud ja seotud arhitektuuriga. Toosid tagasihoidlikud. Rüütlikujudes

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
168 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun