eriti väärtuslikud. Enamus merevaigust moodustus umbes 50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3 Leetu toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Leedus leitakse merevaiku põhiliselt Palanga ja Klaipeda vaheliselt alalt ning pärineb leht ja okaspuudelt. Merevaiku leidub peaaegu igal pool. Page 4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Murdepind on karpjas või tasane. Lõhenevus puudub. Kriipsu värvus on valge. Murdumisnäitaja on 1,5371,545. Kaksikmurdumine puudub. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Leiukohad Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Kasutusalad Merevaiku kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli väga hinnatud Vana- Kreekas. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mis
vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutsalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks. Tutsa kapten pidas ohtlikuks aeglustada käiku, sest käigu vähendamisega oleks kaasnenud lainetus vastu ahtrit ja laev oleks võinud kergesti kaotada rooli ning ta otsustas sõita edasi samal kiirusel Russalkat järele ootamata. Tutsa jõudis õnnelikult Helsingisse. Nähtavasti rebisid tormilained maha Russalka luukide katted, vesi tungis laeva ja see uppus umbes poolel teel. Lisaks peetake hukkumise põhjuseks väljasõidu hilinemist ja kapteni liigset riskeerimist. Uurimiste tulemusena on leitud, et Russalkat üritati veel peale kriisi puhkemist taas Tallinnasse tagasi tuua, kuid kahjuks polnud selleks piisavalt aega. Russalka otsimised algasid alles mitmeid päevi hiljem ja kestsid 37 päeva. Selle aja jooksul ei suudetud laeva leida
ulatuses. 14. Nimeta Eestis erinevaid järsak- ja lauskrandasid. V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika, Panga pank. Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast on igamehe mõtted kus meremehe kast üks peotäis mulda oma koduaia alt vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm 8
Sulab 350–375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Esinemise vorm ja koht: Merevaiku leidub kõigil kontinentidel. Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.
jaanuarini. · Samana lahes kohtus maale läinud meeskond viiekümnest vibude ja nooltega relvastatud pärismaalasest koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid. · 12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14.veebruariks olid hirmsad tuuled ja mäekõrgused tormilained kaks laeva teineteisest lahutanud. Olukord muutus nii hulluks, et Kolumbus ja ta meeskond tõmbasid liisku, kes lähevad Santa Maria de Guadelope tänupalverännakule, kui Jumal nad tormiraevust päästab. Kartes, et Nina upub ning tema avastus jääb teadmata, kirjutas Kolumbus oma esimese reisi ülevaate pärgamendile, mis suleti vaati ja visati üle parda. Nina pääses, kuid kirja ja vaati ei nähtud enam kunagi. · Torm räsis õnnetut Ninat ka 15
liikumise iseloomustamiseks on püütud mudelite abil iseloomustada kasutades liikumapaneva jõuna hoovusi. Hoovuste jõud ja edasikande jõud piirdub peamiselt hõljumina edasikantavate dispersses olekus setete, veest kergemate vedelike ja veepinnal hõljuva orgaanilise ainese (vetikad, meretaimed, ka risu ja ajupuit) edasikandega. Tegelikult pole settevoolu mehaanikas midagi ühist voolamisega. Rannasetteid liigutavad ja veeretavad rannajoonele mingi teravnurga all randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul eelmisest asukohast veidi eemal veepiirile tagasi jõuavad. Nii moodi sikk-sakiliselt liikudes liiguvadki rannas setteosakesed ja liigub iga lainega nagu hüppeliselt mingis kindlas suunas kogu rannas aktiivne settekeha. Paljuaastast keskmist rannasetete liikumise suunda nimetavadki rannauurijad settevooluks. Setete liikumise mehhanismil
annaabi.ee 
